Valitsuse 20.1 istungi kommenteeritud päevakord

1. Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on korrastada riikliku lennunduse nõudeid, luua alus peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastada riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, samuti tagada lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamine madalalt (nt kuni 305 m kõrgusel) lendavatel õhusõidukitel.

Eelnõuga antakse geograafilise ala kehtestamise õigus lendamise piiramiseks valitsusele ning seadusega sätestatud juhtudeks ka ajutise geograafilise ala kehtestamiseks politsei- ja piirivalveametile (PPA), päästeametile, kaitsepolitseiametile, maksu- ja tolliametile ning kaitseväele kas avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil (olenedes asutusest ja tema ülesannetest) või muude nende asutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Teatud juhtudel (nt tulekahju, lennuõnnetus, liiklusõnnetus, VIP isikute kaitse) tekib vajadus piirata kiiresti eelkõige mehitamata õhusõidukite lendamist, mis tähendab, et ka lennupiirangud mehitamata õhusõidukitele teatud õhuruumi osas ajutise geograafilise alana tuleb kehtestada kiiresti.

Riikliku lennunduse nõuete korrastamise käigus muudetakse riikliku õhusõiduki definitsiooni ning lisatakse riikliku lennunduse, kaitselennunduse ja kaitselennunduse õhusõiduki mõisted. Võrreldes kehtiva lennundusseadusega (LennS) lisanduvad riikliku lennunduse õhusõidukite hulka ka päästeameti, keskkonnaameti ja kaitsepolitseiameti õhusõidukid. Kaitselennunduse õhusõidukite hulka arvatakse ka välisluureameti ja kaitseliidu õhusõidukid. Samuti täpsustatakse, millised nõuded LennSist kohalduvad riiklikule lennundusele ja eraldi kaitselennundusele. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt riiklik lennundus järgib üldjuhul tsiviillennundusele kehtestatud nõudeid (nt lennukõlblikkus, rajatised, pilootide ja meeskonnaliikmete kvalifikatsiooninõuded) ja kaitselennundus peamiselt lennundus-määrustikuga kehtestatud nõudeid.

Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavad meetmed (nn droonitõrje meetmed). Nimetatud meetmed on peamiselt seotud avaliku korra tagamise ja riigi julgeoleku kaitsmisega, mistõttu neid ei saa kohaldada iga juhtumi korral.

Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) määratakse riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Sisuliselt tähendab see, et LLT peab määrama osa töökohti riigikaitselise töökohustusega töökohtadeks. Esiteks on seda vaja, et aidata kaitseväge või PPAd kriisiajal ja teiseks, et tsiviillennuliiklus saaks kohe täielikult taastuda, kui riiki ohustav olukord on möödas. Kuidas LLT täpselt Kaitseväge aitab, pannakse paika Kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga.

Lennuohutuse tagamiseks muudetakse ka relvaseadust (RelvS), millesse lisatakse säte, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama transpordiametile lasketiiru koordinaadid. Juhul, kui tiir on juba olemas, tuleb samuti eelnõuga määratud tähtaja jooksul laskeala keskpunkti koordinaadid, ohuala (RelvSi tähenduses) kõrgus ja laskeala diagonaali pikkus transpordiametile esitada. Lahtises lasketiirus ja -paigas, kus ei ole kasutusele võetud selliseid abinõusid, mis ei võimalda relvast laskmise ajal relva õhku suunata, võib käsitulirelvast laskmisel ohua la olla kuni 4500 m, olenedes sellest, millisest relvast lastakse. Seetõttu on oluline, et piloodid ja kaugpiloodid teaksid, kus sellised lasketiirud ja -paigad asuvad ning saavad sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõukohane seadus sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK ) teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Uudsena on sätestatud ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlike ainete ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Täiendatud on ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise aluseid, ÜVVK teenuse osutamise jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning ÜVVK teenuse hinna vaidlustamise aluseid.

Õigusakti eesmärk on tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Oluline on ÜVVK teenuse osutamine tarbijale taskukohase hinnaga, tagades samal ajal teenuse järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja teenuse osutamise kvaliteedi.

3. Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määruse nr 186 "Keskkonnaministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Määruse eelnõu

Keskkonnaministeeriumi põhimäärust muudetakse seoses ministeeriumi kolimisega uuele aadressile alates 2022. aasta 1. veebruarist.

Lisaks täpsustatakse avalike suhete osakonna ja üldosakonna ülesandeid. Üldosakonna ülesannete hulgast jäetakse välja sisekommunikatsiooni korraldamine, millega tegeleb avalike suhete osakond, ja täiendatakse sellega avalike suhete osakonna ülesannete nimistut.

Üldosakonna ülesannete nimistusse lisatakse ministeeriumi ja selle valitsemisala andmehalduse koordineerimine ja korraldamine, mis on tegelikkuses osakonna ülesannete hulgas olnud juba mõnda aega. Sellekohane viide lisatakse nüüd ka põhimäärusesse.

4. Ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse kord ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse laevadel kohustusliku ballastvee käitlemise nõudest vabastamise tingimused Eesti merealal.

Ballastvee käitlemise nõudest vabastuse saamiseks peab laevaomanik esitama transpordiametile määruses kehtestatud nõuetele vastava taotluse. Transpordiamet teeb vabastuse andmise kohta otsuse pärast keskkonnaministeeriumi poolt läbi viidud riskihinnangu tulemuste saamist. Vabastus kehtib tähtajaliselt, maksimaalselt 5 aastat.

5. Väikesaarte nimistu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse püsiasustusega väikesaarte nimistust välja Osmussaar. Püsiasustusega väikesaared on: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manõja (Manija), Naissaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri.

Möödunud aastal elas Osmussaarel üle kuue kuu kohapeal vähem kui viis elanikku.

Püsiasustusega väikesaarte seaduse kohaselt on nimistusse kuulumise tingimuseks tarvilik, et kohapeal peab aastas kuue kuu jooksul elama vähemalt 5 elanikku.

Osmussaare nimistust väljaarvamisega lõpetatakse täiendavate vahendite eraldamine Lääne-Nigula vallale alates 2023. aastast.

Püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuuluvate saarte kohta eraldati 2021. aastal seotud kohaliku omavalitsuse üksustele vahendeid tasandusfondi osana kokku 705 143 eurot. Summat täpsustatakse iga-aastaselt vastavalt elanike arvule ja tasandusfondi valemi järgsele vahendite jaotusele. Eraldatud rahaliste vahendite kasutamise eesmärk on aidata kaasa püsiasustuse säilitamisele ning esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavuse tagamisele väikesaartel.

Püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuuluvad alla 100 km2 suurused saared, kus elas eelneval kalendriaastal rahvastikuregistri andmetel minimaalselt kuue kuu jooksul püsivalt kokku vähemalt viis isikut. Rahvastikuregistri andmetel on Eesti väikesaarte elanike arv 1. jaanuari 2022. aasta seisuga kokku, sealhulgas nimistusse mittekuuluvate väikesaarte elanikud, 1874.

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus kokku kuuele inimesele, keda on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

7. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine ning suursaadikute tagasikutsumine ja nimetamine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepanekud Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks ning suursaadikute tagasikutsumiseks ja nimetamiseks.

8. Eesti hagi Euroopa Komisjoni vastu piimalehmade toetuse teemal
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Komisjon võttis 2021 vastu rakendusotsuse, mille kohaselt EL ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames. Eesti ei nõustu komisjoni otsusega osas, milles see puudutab Eestit ja peame vajalikuks esitada EL Kohtusse hagi komisjoni otsuse tühistamiseks vastavas osas.

9. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni "Loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamine" kohta
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Avaliku konsultatsiooni eesmärk on koguda seisukohti kehtivate loomade heaolu käsitlevate normide toimivuse ja soovitud muudatuste kohta. Eeskirjade läbivaatamise eesmärk on parandada loomade heaolu, tagades samal ajal säästev tootmine ja õiglane konkurents ELi ettevõtjatele ühtsel turul, viies need vastavusse teadusandmetega, poliitiliste prioriteetidega ja avalikkuse ootustega, lihtsustades samal ajal õigusaktide nõuete täitmise tagamist.

Läbivaatamisel olevad Euroopa Liidu õigusaktid: põllumajandusloomade kaitset käsitlev direktiiv; neli direktiivi, milles on sätestatud miinimumnõuded munakanade, broilerite, sigade ja vasikate kaitseks; loomade vedu käsitlev määrus ning määrus loomade kaitse kohta surmamisel.

Need ELi õigusaktid reguleerivad loomade heaolu põllumajandusettevõtte tasandil, vedamise ajal ja tapmisel ning hõlmavad loomi, sh toidutootmise eesmärgil kasvatatavaid kalu.

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 24. jaanuari 2022. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

24. jaanuaril 2022. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Brüsselis, kus tulevad arutamisele julgeolekuolukord Ida-Euroopas ning olukord Süürias ja Liibüas. Päevakajaliste teemade all on kavas käsitleda Mali, Sudaani ning India-Vaikse Ookeani strateegiat. Lisaks esitatakse valitsusele Eesti seisukohad 17.-18. veebruaril Brüsselis toimuva EL-Aafrika Liidu tippkohtumise ettevalmistuste ja ühisavalduse kohta. Peamise päevakorrapunktina arutatakse sõjalist eskalatsiooni Ukraina-Vene piiril, kuidas ära hoida olukorra edasist eskalatsiooni ning käsitletakse võimalusi, kuidas Ukrainat parimal moel toetada ning tõsta Ukraina vastupanuvõimet välisele survele. Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu riigipeade ning valitsusjuhtide tippkohtumine on üks Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteete. Tippkohtumisel on plaanis vastu võtta ka ühisavaldus "Euroopa ja Aafrika: kaks mandrit ühise visiooniga aastaks 2030".

Valitsuse kommunikatsioonibüroo