Ministry of Finance of the Republic of Estonia

06/26/2020 | Press release | Distributed by Public on 06/26/2020 00:12

OECD uuring: eestlased tasuvad hoolsalt arveid, kuid on kehvad tagavara kogujad

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisest täiskasvanute finantskirjaoskuse võrdlusuuringust selgus, et koos Indoneesiaga viiendat kohta jaganud Eesti elanike rahatarkuse teadmised on suhteliselt head võrreldes teiste osalenud riikidega, kuid need ei kandu käitumisse ja rakendamises on küllaga arenguruumi. Viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.

Uuringus osales 26 riigist 125 787 vastajat alates 18 eluaastat. Omavahel võrreldi kolme kompetentsi, mis rahatarkuse taset määravad - valdkonna teadmisi, hoiakuid ning tegelikku käitumist.

'Uuring annab hea võimaluse hinnata Eesti inimeste rahatarkuse taset maailmas erinevate kompetentside lõikes,' ütles rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch. 'Rahatarkus on muutunud eriti oluliseks praeguses majandusolukorras, kui COVID-19 ja selle tagajärgede tõttu võib kannatada inimeste majanduslik heaolu seeläbi, et tavapärased sissetulekud vähenevad või peatuvad.'

Üldkokkuvõte näitas uuringus osalenud riikide elanike küllalt madalat finantskirjaoskuse taset - keskmine näitaja oli 61 protsenti maksimumist. Kõrgeim skoor tähistanuks baasteadmisi finantspõhitõdedest ning nende regulaarset rakendamist. Parim finantskirjaoskuse tulemus uuringus osalenud riikide hulgas oli Hong Kongi elanikel (71 protsenti maksimumist) ning madalaim Itaalial (53 protsenti maksimumist). Hong Kongile järgnesid Sloveenia, Austria ja Saksamaa. Eesti keskmine näitaja oli 64 protsenti maksimumist, mis andis kahasse Indoneesiaga 5. koha. Meile järgnesid Portugal, Poola, Korea, Tšehhi.

Uuringus hinnatud kolmes kompetentsis olid Eesti tulemused varieeruvad. Rahatarkuse alaste teadmiste osas saavutati riikide järjestuses 4. koht Hong Kongi, Austria ja Saksamaa järel, samas Eesti tulemus 65,6 protsenti maksimumist oli madalam kui eelmises, 2016. aasta uuringus saavutatud tulemus ning näitab, et ligi 35 protsenti elanikest ei oma teadmisi rahatarkuse põhitõdedest ehk sellest kuidas oma rahaasju hästi korraldada.

Käitumise osas ehk säästmises, pikaajalises planeerimises, rahaasjade kontrollimises olid tulemused kõikidel riikidel nõrgemad. Eesti jäi keskmike hulka tulemusega 58,7 protsenti maksimumist, olles positsiooni mõttes samuti täpselt keskmine riik (13.koht) teiste riikide arvestuses. Samas 2016. aastal olime 30 riigi võrdluses 24. kohal, saavutades alla 40 protsendi maksimumist. Praegune tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks.

Hoiakutes 7. koht oli parem võrreldes riikide sh OECD riikide keskmise tulemusega. Eesti tulemus näitas edasiminekut ulatudes 61,8 protsendini maksimumist võrdluses 2016. aasta tulemusega, kui saavutati 52 protsenti kõrgeimast skoorist. Positiivne hoiak oma rahaasjade korraldamise suhtes on aluseks teadmiste täiendamisele ning nende praktikas kasutamisele.

Tähelepanekutena Eesti kohta märkis Kirch: 'Paistsime silma väga kõrge tulemusega arvete õigeaegsel tasumisel. Samas, tagantpoolt neljanda positsiooni hõivasime aktiivsete raha kõrvalepanijate tabelis, jäädes alla nii üldisele uuringu tasemele kui ka osalenud OECD riikide keskmisele. Pikaajalises planeerimises ehk säästude olemasolus pikemaks perioodiks ei ole tulemused kiita - Eesti jäi üheksandaks. Ehk siis arvete maksmises on eestlased väga kohusetundlikud, aga raha ootamatusteks kõrvalepanemises just mitte.'

'Kuigi Eesti hoiakute ja käitumise tulemused näitavad edasiminekut võrreldes eelmiste rahvusvaheliste tulemustega, tuleb meeles pidada, et uuringu maksimumskoor viitab vaid põhitõdede teadmisele ja nende kasutamisele ning kolmandik Eesti vastanutest selleni ei küündinud,' lisas Liisi Kirch Eesti tulemusi kommenteerides.

'OECD soovitab keskenduda põhilistele finantspõhimõtetele ja teadmistele nagu eelarvestamine, (pikaajaline) planeerimine ning raha säästmine. Samuti lähtuda kodanike vajadustest asjakohase nõu andmisel, eriti neile, kes on kõige enam praegusest COVID-19 kriisi järgsest olukorrast mõjutatud,' edastas Kirch. 'Eriti oluline on jätkata tööd finantskirjaoskuse hoiakute ja käitumisega, kuigi tähelepanuta ei tohi jääda ka teadmiste edasiandmist.'

Tutvu OECD raportiga nende kodulehel http://www.oecd.org/financial/education/launchoftheoecdinfeglobalfinancialliteracysurveyreport.htm

OECD viis teist korda läbi rahvusvahelise võrdlusuuringu finantsalaste kompetentside taseme tuvastamiseks maailmas. Uuringus osales 26 riiki Euroopast, Ladina-Ameerikast ja Aasiast (Austria, Bulgaaria, Kolumbia, Horvaatia, Tsehhi, Eesti, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Hong Kong (Hiina), Ungari, Indoneesia, Itaalia, Korea, Malaisia, Malta, Moldova, Montenegro, Peruu, Poola, Portugal, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Venemaa, Sloveenia ja Tai). Eelmises rahvusvahelises võrdlusvoorus, 2016. aastal, osales 30 riiki kogu maailmast.