Valitsuse pressikonverents, 12. mai 2022

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/M8oGzkd41Sg

Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud ja ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Teie ees on seekord peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, kaitseminister Kalle Laanet ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Veel infoks, et te teaksite: Kalle Laanet peab varem lahkuma.

Palun, Kaja Kallas!

Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Kõigepealt tuleb alustada muidugi ajaloolisest teadaandest, mida tegid täna meie põhjanaabrid, president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin. Nad on öelnud ajaloolise seisukoha, et nad peavad õigeks Soome liitumist NATO-ga.

See on väga kaalukas teadaanne, mida meie kindlasti siit soojalt tervitame. Nii nagu ma olen varem öelnud, ei ole Soomel suuremat sõpra NATO-s kui Eesti. Me oleme ka omalt poolt lubanud, et me teeme kiirelt kõik protseduurid, mis on vajalikud, kui NATO-s see kokku lepitakse ja ratifitseerimine ka parlamendis peaks minema väga kiiresti. Meie julgeoleku seisukohast on see kindlasti väga-väga positiivne samm.

Teiseks tuleb tulla koduste teemade juurde. Kõigepealt, lisaeelarvet, mis on riigikogus, blokeerib EKRE. Lisaeelarve on kokku pandud selleks, et kaitsta Eestit veel paremini Venemaalt tulenevate ohtude vastu. Lisaeelarve kiireloomulisus on tingitud riigikaitselistest sammudest, mis me tahame kiiresti meie kaitse tugevdamiseks ja meie inimeste turvalisuse tagamiseks teha.

Me tahame tugevdada päästeameti, politsei ja kaitseväe suutlikkust inimeste turvatunde tagamisel. Aga kahjuks EKRE sellele kõigele riigikogus vastu seisab. Mulle tõesti jääb arusaamatuks, kelle nimel EKRE võitleb, miks nad seda takistavad, miks nad takistavad neid investeeringuid, mis tegelikult Eesti inimesed igal pool, kui ma käin rahva kohtumistel, küsivad, nagu varjumiskohad, häiresüsteemid ja kõik see. Miks nad takistavad neid investeeringuid, mida Eesti inimesed vajalikuks peavad?

Lisaeelarvega oli plaanis tõsta ka toimetuleku toetust, et aidata majanduslikult kõige raskemas olukorras olevatel inimestel tulla toime suurte hinnatõusudega. Seda eelarvet oodatakse pikisilmi. Kui oleks saanud selle menetletud maikuu jooksul, siis oleks juba mai eest saanud toimetulekutoetust 33% võrra tõsta.

Samuti on lisaeelarves ette nähtud Putini gaasist eemaldumine. Kõik gaasivaru soetamine, milleks on ette nähtud summad, ka LNG-terminali ühenduse loomiseks vajalikud summad, mida on vaja selleks, et meil järgmisel sügisel oleks gaasi ja mitte kedagi ei peaks hakkama n-ö alla reguleerima, et tarbijate toad oleksid soojad ja ka tehased saaksid toimida.

Ma ei saa aru, miks EKRE sellele vastu on, et Eesti inimesed saaksid kindlustunde, et järgmisel kütteperioodil ei ole probleeme gaasiga.

Nii et minu arvates on lisaeelarve blokeerimine küüniline poliitiline mäng, mis riigikogus käib. Minu arvates on küüniline ka see, et tegelikult kõik asjad on riigikogus blokeeritud pidevalt. Aga siin hetkel selle lisaeelarve puhul ikkagi väga selgelt mängitakse Eesti inimeste kindlustundega, Eesti julgeolekuga, ja see on täiesti arusaamatu.

Meil on selline suur tähtpäev nagu eFP aastapäev. Mis on eFP? See on NATO lahingugrupp, kes on olnud siin viis aastat kohal ja on oluliselt aidanud kindlustada Eesti julgeolekut. Ma pole selle peale isegi nii suurelt mõelnud, aga Eesti on kõige rohkem kaitstud tänu sellele, et siin on kaks NATO tuumariiki kohal, lisaks Taani väed. Nii et alates selle aasta algusest on liitlasvägede kohalolek Eestis kahekordistunud. Samuti oleme oma kaitsekulutusi tõstnud 2,5%-ni sisemajanduse kogutoodangust kaitsevõime tugevdamiseks.

Arusaadavalt Ukrainas toimuv, Venemaa agressioon Ukraina vastu on pannud kõiki mõtlema rohkem muutunud julgeolekuolukorra ja oma kaitse tugevdamise peale. Nii et tegeleme ka intensiivselt sellega, et NATO tippkohtumisel, mis toimub 29. ja 30. juunil Madridis, sellised tugevad otsused tuleks.

Täna on 12. mai ja positiivne on see, et 9. mai "Aktuaalse kaamera" uudistes oli 9. mai teema alles viies uudis. See tähendab, et mitte midagi olulist ei juhtunud ega midagi suurt ei juhtunud. Ma tõesti tahan kõiki Eesti inimesi tänada selle eest, et 9. mai möödus väga rahulikult, kõik aitasid kaasa sellele, et see niimoodi oli.

Meil on tõesti võib-olla muukeelsete elanikega erinev minevik, aga meil kindlasti on ühine tulevik ja sellele me peamegi keskenduma, just üksteisega arvestamisele. Inimesed olid väga teadlikud propagandasümbolite keelustamisest. Need, kes tahtsid mälestada sõjas hukkunuid, said seda teha rahulikult ja kaaskodanikke austades.

Eriti ma muidugi tänan politseid, kes tegi ette väga palju tööd, hästi palju veenmistööd ja suhtlust, eelkõige selgitamist. Tänu sellele me saime veeta seda päeva rahulikult, nii et saime jälle tõestust sellest, et meil on maailma parim politsei.

Sanktsioonide koha pealt ootame kiiret kokkulepet kuuenda paketi üle. Paraku on see jätkuvalt laual. Oleme seisnud tugevate sanktsioonide eest, mis puudutavad just nafta importi. Positiivne on see, et suured riigid, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, peavad seda samuti vajalikuks. On teatud riigid, kellel on palju suurem sõltuvus, ja nemad vajavad veel aega. Nii et sellega tuleb veel tegelda.

Nüüd LNG. Taavi Aas räägib sellest teemast pikemalt. Positiivne on aga see, kõnelused on edenenud ja põhimõtteline lahendus täiendavalt LNG võimekuse arendamiseks Eestis on leitud.

Täna arutasime veel hädaolukorra lõpetamist. Siiamaani sõjapõgenikega seotud massilise sisserände hädaolukorda on juhtinud politsei- ja piirivalveamet. Nüüd arutasime, kuidas läheb üleminek sellest väga akuutsest kriisist, mis on seotud põgenike vastuvõtmise ja registreerimisega, nüüd sellele pikaajalisele, millega hakkab tegelema sotsiaalkindlustusamet. Nii et politsei- ja piirivalveamet ning Elmar Vaher said mandaadi lõpetada hädaolukord alates homsest. Nagu ta meile ka kinnitas valitsuskabinetis, ta annab kindla ja rahuliku südamega juhtimise üle ja meile näidati ka, kuidas see kõik hakkab toimima, nii et see kõik oleks väga sujuv.

Miks see vahetus on vajalik? Hädaolukord oli osa probleemide lahendamiseks ja nüüd on abistamise fookus muutunud. Suur osa lahendamist vajavaid probleeme käib just sotsiaalvaldkonna kohta ja seetõttu on loogiline, et juhtimise fookus siirdub sinna. Eesti on olnud põgenike abistamisel väga ühtne. Abi on andnud nii riik, vabatahtlikud kui ka erasektor. Tänan selle eest kõiki.

Seda toetab ka värske Eurobaromeetri uuring, mis näitas taas, et eestimaalased on suured Ukraina sõbrad ja toetajad. Nimelt, uuring kinnitab, et me kõik elame nendele sündmustele tugevalt kaasa ning 90% meist on mures Ukrainas toimuva pärast. Ja 76% eestimaalastest on rahul sellega, kuidas valitsus on reageerinud sõjale Ukrainas. Meist eespool on ainult Soome ja Euroopa Liidu keskmine on 54%. Ja 85% eestimaalastest on rahul sellega, kuidas kaaskodanikud on sõjale reageerinud. Siin ka me oleme Poola järel teisel kohal. Euroopa keskmine oli 69%.

Minu arvates on hästi positiivne, et me mitte ainult ei tee, vaid tegelikult hindame ka kaaskodanikke kõrgelt selle panuse eest. Nii et igal juhul see on positiivne.

Täna on ka rahvusvaheline õdede päev. Selle päeva puhul tahan tänada kõiki õdesid ja hooldustöötajaid selle töö eest, mida nad teevad. See on väga vajalik. Eesti inimesed ja Eesti riik on väga tänulikud, et te olete otsustanud seda tööd teha ja teha seda just Eestis. Nii et ma loodan, et te tunnete sellest tööst rõõmu.

Tänasest valitsuse istungist. Meil oli 29 punkti, mis me võtsime vastu. Väga oluline on see, et me saime kehtestatud üleriigilise merealade planeeringu, mida on välja töötatud viis aastat. Jaak Aab räägib sellest põhjalikult, tema on selle eest võidelnud. See on hädavajalik merealade pikaajaliseks kavandamiseks, kui me räägime näiteks meretuuleparkidest, nii et merel saab nüüd arendusplaane teha selgete põhimõtete järgi, seal on erinevate huvidega arvestatud.

Kiitsime heaks ja saatsime parlamendile arutamiseks karistusregistri seaduse muudatused. See on vajalik selleks, et karistusandmete vahetamine Euroopa Liidu liikmete vahel oleks võimalik nende inimeste kohta, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud.

Välisministeeriumile eraldasime 240 000 eurot rahvusvahelise kriminaalkohtuekspertide kulude katmise eest. See on Ukrainas toime pandud sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidikuritegude suhtes algatatud menetlus. Meie toetame kõige raskemate kuritegude uurimist ja süüdlaste vastutusele võtmist Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. Eesti esitas kuus kandidaati soovitud ametikohtadele, kellest neli on plaanis ekspertidena lähetada üsna pea. Lõpliku valiku teeb Rahvusvaheline Kriminaalkohus.

Töölepinguseaduse muudatused kiitsime heaks ja saadame parlamendile. Siin on võimalus, et tööandjad saavad sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel oleva inimesega, need tagavad ka töötajatele suurema kaitse. Nii, aga minu poolt. Aitäh!

Juhataja
Suur aitäh, peaminister! Järgmisena on sõna kaitseministril. Palun!

Kaitseminister Kalle Laanet
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Tänane päev on julgeoleku vaates oluline, ma arvan, kolmes punktis.

Nagu peaminister juba ütles oma sissejuhatuses, esiteks, Soome otsus taotleda NATO liikmesust. Mul oli hea meel saata sõnum oma Soome kolleegile õige otsuse eest, sest see kindlasti tugevdab mitte ainult Soome julgeolekut, vaid ka Eesti ja kõikide Läänemere ümbritsevate riikide julgeolekut.

Teiseks, miks see otsus ka nii olulisel päeval on, on tõesti seesama eFP viies aastapäev ehk ette nihutatud liitlaste kohalolek, mis on tegelikult andnud meile väga tõsise tõuke suuremaks julgeolekuks. Ja tõesti, Madriidi NATO Summiti ees on meil uued väljakutsed. Viis aastat on kohalolek olnud, heidutus on toiminud, nüüd me peaksime minema uue hoiakuga edasi, see on kaitsehoiak. Seda tänastel päevadel nii peaminister, välisminister kui ka kaitseminister üritavad liitlastele põhjalikult selgitada, miks see vajalik on, mitte ainult Eestis, vaid kõigis Balti riikides. Ma väga loodan, et juuni lõpus NATO liitlased ühiselt selle otsuse ka teevad.

Kindlasti kolmas selline väga oluline punkt, mis täna valitsuses otsustati, on kaitseväeteenistuse seaduse muutmine. Seal on arutluse all olnud juba ligi kümmekond aastat erinevad teemad ja üks nendest teemadest, esimene, on just nimelt asendusreservteenistuse loomine. Kui teatud põhjustel inimene ei taha relva kätte võtta ja ta valib asendusteenistuse, siis peale asendusteenistuse lõppu ei olnud tal põhimõtteliselt enam kohustust riigi ees midagi teha. Kuid nüüd me oleme muutnud seda [korda] selliselt, et juhul, kui ta on asendusteenistuse läbinud, siis ta teatud ajahetkedel on ka kohustatud minema asendusreservteenistusse, juhul kui riik seda vajab. Nii et see on üks moment.

Teine moment on see, mida ma nimetan jälle natukene bürokraatia vähendamiseks, samas eelkontrolli suurendamiseks ja samamoodi tervishoiusüsteemi koormuse vähendamiseks. See on just nimelt ajateenijate tervise eelkontroll. Ehk kui varasemalt olid arstlikud komisjonid, kes kontrollisid ajateenijate tervislikku seisundit, siis nüüd hakkaks eelkontroll olema tugevam. Kaitseressursside amet sõlmib konkreetsete arstidega otselepingud ja nemad on kohustatud eelkontrolli läbi viima. Ja juhul, kui tekivad teatud riskid, et on vaja täiendavalt inimesi saata või noori saata tervisekontrolli, siis saaks seda ka kohe teha. Ehk ühtepidi on see nende kaitseväekohustuslaste koormuse vähendamine, nad peaksid ise midagi tegema, oma terviseandmeid avama ja tooma teatud tõendeid teatud asjades. See pigem oleks siis automaatselt toimiv.

Ja kindlasti viimane osa oleks see, et kaitseväe vormiriietuse kandmine ehk ametiriietuse kandmine, selle riietuse, mida kaitseväelane teenistusülesannetes kannab - juhul, kui seda kantakse reeglite vastaselt, siis on selle eest põhimõtteliselt ka konkreetne karistus. Teine pool on see, et peale politsei- ja piirivalveameti on õigus kontrollida vormiriietuse kandmist ka sõjaväepolitseil.

Miks selline asi üldse on? See on seotud eelkõige sellega, et kriisisituatsioonis ei tekiks segadust. Praegu on meil poest võimalik osta erinevaid laigulisi riided või soetada kusagilt mujalt. Selleks, et kriisiolukorras, sõjasituatsioonis ei kasutataks vormi elemente, vormiriietust mitte eesmärgipäraselt.

Sellega ma lõpetan praegu. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu kaitseministrile. Järgmisena palun, Jaak Aab

Riigihalduse minister Jaak Aab
Head ajakirjanikud! Ka mina pean alustama ikkagi sellest Soome otsusest. Midagi teha ei ole, see on mulle südamelähedane. Olen pooleldi soomlane oma verelt. Eriti oluline päev, sellepärast et olen ka Soomes elanud ja jälginud neid NATO arutelusid, mis olid väga pikad ja väga ümmargused. No eks olukord on tinginud selle, et Soome on pidanud tegema ka oma põhimõttelisi otsuseid nüüd. Ja ma arvan, et see põhimõtteline otsus on väga õige.

Me oleme ju koostööd teinud ka julgeoleku alal varem ja see koostöö on olnud hea, aga see otsus kindlasti parandab meie julgeolekupoliitilisi väljavaateid nii Soomele kui ka Eestile. Ja see otsus on väga oluline.

Nüüd valitsuse istungist kah. Täna on selline rõõmupäev, et kaks väga pika protsessi on jõudnud oma eduka ja loogilise lõpuni.

Kõigepealt, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mis on riigikogus vastu võetud 1993. aastal. Sellesse on tehtud vahepeal 99 parandust ja muudatust. Me käivitasime juba umbes kolm aastat tagasi protsessi, et teha revisjon, käia kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kohe jupp jupilt läbi. Selline oli ka linnade ja valdade liidus soov, et tuleks ühtlustada seda seadust. Ja üks suur eesmärk oli anda omavalitsustele ja nende volikogudele rohkem otsustusõigust, võtta maha mingisuguseid detailseid piiranguid, mis oli seaduses ette kirjutatud, nii et enesekorraldusõigus realiseeruks kohalikel volikogudel paremini.

Väga paljud asjad on antud omavalitsustele ja volikogudele endale reguleerida ja seadus neid põhialuseid reguleerib minimaalselt. Nagu te teate, on meil ka põhiseaduse järgi kohalikele omavalitsustele väga laialdane autonoomia. Eks me oleme viimasel ajal üritanud anda otsustusõigusele lisaks ka raha juurde. See on pidev protsess.

Kindlasti eksperdikomisjon, see protsess kolm aastat, seal oli kõige suurem esindus linnade ja valdade liidul, aga seal oli ka kohaliku omavalitsuse sellise poliitika pikaajalisi eksperte, ministeeriumide esindajaid, õiguskantsleri esindaja. See oli väga huvitav protsess, me saime läbi käia kogu kohaliku omavalitsuse toimimise. Ausalt öelda lõpuks jõudsime järeldusele, et see seadus iseenesest põhialustes on väga hea.

Tehtud on tegelikult ühtlustamist ja, nagu öeldud, teatud detailsust ja ettekirjutusi on omavalitsustelt maha võetud. Mis siis veel? Näiteks on sätestatud ka, et omavalitsus peab oma sisekontrollisüsteemis vähemalt nelja aasta tagant auditeerima oma sisekontrolli süsteemi, et teha ka toimimist läbipaistvamaks, et ei tekiks küsimusi erinevate rikkumiste ja korruptsiooniga.

Rahvaalgatuste esitamine on lihtsustatud. Kui varem volikogud tihtipeale lükkasid eemale, kuna rahvaalgatus, küll vastava protsendi elanike näol, oli esitatud, ja leiti seal juriidilisi nõkse, siis nüüd on tegelikult öeldud, et omavalitsuse volikogu kohustus on sellise algatuse juriidiliseks tegemine koostöös algatajatega. Nii et on kindlasti lihtsam teatud kohalikke küsimusi tõstatada, kui osa vallaelanikest soovib midagi eelnõu tasemel ka näiteks muuta.

Linnade ja valdade liiduga läbirääkimiste protsess, mis on meil käinud ja kus on põhiliselt olnud küll rahanumbrid - ja ka seaduses on kirjas, et on need eelarveküsimuste läbirääkimine -, on aasta-aastalt muutunud sisulisemaks. Selle me fikseerime ka seaduses, nii et mitte ainult eelarveküsimused, vaid pikaajalise mõjuga olulised poliitikameetmed ja seaduseelnõud kooskõlastatakse läbirääkimiste protsessis, kui need kohalikke omavalitsusi puudutavad. Nii et saadame selle riigikogusse.

On olnud siin küsimusi veel isegi valitsuses teatud asjade kohta, mis alati palju tähelepanu tekitavad, aga eks riigikogu saab hinnata, kas see põhjalik töö on piisav või tekib seal veel ettepanekuid seda muuta.

Ja teine pikk protsess, nii nagu peaminister mainis, on jah see, et 2017. aasta mais valitsus algatas mereala planeeringu. Ühelt poolt on see üleeuroopaline initsiatiiv, Euroopa Liidus kõik riigid kaaluvad läbi oma merealade tegevuse ja kehtestavad mereala planeeringud. Me olime üks esimeste hulgast, kes sellega liikvele läks. Nii mõnigi riik jõudis küll meist vahepeal ette. Miks see meil ka natuke venis?

Ma olen seda ka varem põhjendanud. Koroona on igal pool olnud probleemiks, sest see on väga laiamahuline kaasamine, osalenud on tuhanded inimesed ja organisatsioonid ning panustatud on kümneid tuhandeid töötunde. Sest need tegevused peavadki sinna merealale ära mahtuma ja planeering peab näitama, kuidas ja milliste reeglite järgi nad toimuvad.

Meil on muidugi traditsioonilised tegevused, nagu kalapüük, laevandus ja meretransport, aga on tulemas ka uued tegevused, mis vajavadki puhtalt merealal väljajoonistamist ja näitamist, kus nendega on võimalik tegeleda, kus on nende keskkonnamõjud sellised, mida keskkond välja kannatab, kui palju see häirib inimesi antud piirkonnas. Noh, me räägime ju väga palju meretuuleparkidest.

Üks põhjus, miks see protsess ka pikemaks läks - me hindasime rohkem ja täpsemalt neid mõjusid piirkondades, kus meretuuleparke on võimalik arendada. Üks huvitav detail oli ka: kui me siin tuule ja traali konflikti arutasime ehk traalipüük versus tuulepargid, siis kabinetis oli päris huvitav vaidlus ja kaks ministrit joonistasid seal kaardi peal piirkondi, aga me leidsime kompromissi, nii et teatud aastateks on reserveeritud siiski traalile, traalipüügile teatud ala. Üritame saada oma eesmärkidega taastuvenergeetikas hakkama nendel aladel, kus traalikonflikt on esialgu väiksem. Aga kui on vaja, on ka kokku lepitud, et alates 2027. aastast vaadatakse üle, kuidas meil taastuvenergeetikaga on läinud, et ka osa nendest esialgu reserveeritud aladest võtta kasutusele tuuleenergeetikas.

Tänan kõiki osapooli. Alati on planeeringuprotsess keeruline, aga ma arvan, et need kokkulepped, mis me saavutasime selles pikaajalises protsessis, on nüüd kirjas ja peavad.

Aga see ei ole muidugi mingi lõplik dokument. Meil on ka tegevuskava, kus me näiteks uurime räimede rännet, kus me uurime nende koealasid veel täpsemalt, kus me vaatame, kuidas tuulikud mõjuvad räimedele jne. Neid tegevusi on palju ja iga viie aasta tagant hinnatakse muidugi see planeering üle. Kui vaja, siis tehakse ka vastavaid muudatusi. Perspektiivis on ta arvestatud küll kehtima 15 aastat, põhjalik muutus peaks tulema siis. Nii et täna on päris uhke tunne siin teie ees olla nende kahe protsessi lõpetuseks. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Palun, Taavi Aas!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No mis ma nüüd siis NATO kohta ütlen veel? Hyvä Suomi.

Aga jah, merealadest oli juttu. Tegelikult me kabinetis täna räägime ka maismaatuuleparkide arengust ja siis pigem selles valguses, mida teha paremini, et meil oleks neid alasid rohkem, kuhu tuuleparke saaks arendada, mida võiksid erinevad ministeeriumid teha, mida võiksid kohalikud omavalitsused teha. Aga see arutelu on meil peale lõunat ees.

LNG. Tõsiselt hea meel on, et pikkade läbirääkimistega oleme jõudnud sellesse punkti, kust oleks tegelikult olnud hea alustada. Võib-olla, kui need läbirääkimised algaksid praegu, me sellest punktist alustaksimegi ja jääksid need pikad diskussioonid ära. Aga ma arvan, et see on selles mõttes parim lahendus. Eraettevõtjal selged kohustused. Nemad ehitavad LNG vastuvõtuvõimekuse. Eleringil selge kohustus see võimekus ühendada gaasivõrku ja lasta gaas võrku. Väga lihtne ja selge, ilma igasuguste täiendavate garantiide või tagatisteta või mis iganes väljaostukohustusteta või rendikohustusteta. Ma arvan, et see on parim lahendus.

Loodame siit kiiresti edasi liikuda. Tööd tegelikult ju käivad, hanked kai suhtes käivad. Ma arvan, et kui selgus on majas, siis on ka eraettevõtjal ka lihtne nende töödega edasi minna. Loodame siis, et kõik päädib sellega, et sügiseks on meil see vastuvõtuvõimekus loodud.

Aga kindlasti toonitan siinkohal üle, et kuna ehitusprotsess on alles algamas ja ehitus on valmis siis, kui sellele on väljastatud kasutusluba, siis kindlasti töötame edasi ka plaaniga B, ehk väga loodan, et riigieelarve saab võimalikult kiiresti vastu võetud või võimalikult kiiresti saab gaasireservi soetamist alustada, samal moel, nagu meil on olemas kütusereserv, juhuks kui seda vaja peaks minema. Lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.

Dmitri Kulikov Aktuaalne kaamera, ERR
Kolleegid palusid küsida peaministrilt kaks küsimust. Esimene on koalitsiooni tervise kohta. Kas koalitsioon ei lagune? See on esimene.

Kaja Kallas
Jaa. Hea küsimus. Väga hea küsimus. Üldiselt on nii, et jah, poliitikas üldiselt valitsuskoalitsioon ikkagi hoiab kokku. Kui hakatakse tegema asju koalitsiooniväliselt, hakatakse tegema koostööd EKRE-ga, siis on soov EKRE valitsusse tuua. See on lihtne selgitus sellele, muud selgitust sellele ei ole. Nii et sellele peavad vastama keskerakonna esindajad.

Mina ei soovi seda valitsust lõhkuda, ei ole teinud mitte midagi selleks, et seda valitsust lõhkuda. See on jah see seis.

Jaak Aab
Ju ma siis pean kommenteerima. Jah, jutt on ju ühest eelnõust, mis on algatatud. Või initsiatiiv on tulnud keskerakonna fraktsioonist ja sellele on püütud leida toetust siis ka teistelt fraktsioonidelt. See on riigikogu tegevus.

Ma siis alustan valitsuse tervisest. Ka täna me tegime väga kaalukaid otsuseid. Ja nii nagu ma olen varem öelnud, minu kui keskerakonna delegatsiooni juhi töö on teha kõik selleks, et valitsus toimiks ja teeks häid otsuseid.

Seda, mis saab edasi konkreetse eelnõu protsessiga riigikogus, tuleb rohkem küsida riigikogu poole pealt. Eks võimalusi on ju mitmeid. Kõigepealt otsitakse muidugi lahendust ja konsensust. Kindlasti tuleb seda otsida koalitsioonipartnerite vahel riigikogus. Ma arvan, et eks lähipäevad ja -nädalad näitavad, kuidas me saame selle küsimusega edasi liikuda või kuidas sellega üldse edasi liigutakse.

Nii et eesmärki teha EKRE-ga koostööd erinevates küsimustes väga ei ole. Ei, noh, teatud teemades, näiteks kasvõi sellel teemal, mis puudutab pere- või lastetoetusi, ja see soov on üldine, siis tehakse koostööd ka teiste fraktsioonidega. Muidugi. Aga kindlasti on vaja kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel, seda olen mina kinnitanud.

Kaja Kallas
Okei. Ma võib-olla lihtsalt ütlen selle ka ära, et loomulikult hinnatõusud on raske küsimus ja see mõjutab kõikide inimeste toimetulekut. Selle vastu keegi ei vaidle.

Aga kui keskerakond tuleb esmaspäeval mõttega, et tõsta lastetoetusi, teisipäeval esitatakse ultimaatum ja neljapäeval antakse eelnõu sisse, siis eks see küsimus nagu tekib, kas on soov tegelikult arutada. Sest meie ei olnud sellele vastu, me oleme nõus, et peab arutama, aga neid asju arutatakse eelarve raames, sellepärast et sügisel meil tuleb majandusprognoos, me teame, kui palju meil on raha. Me tegelikult ei tea praegu, kuidas majandusel läheb, kas meil on majanduslangus, ja nüüd kahe päevaga võtta püsikulusid üle 300 miljoni niimoodi, et ei arutata - mina näen seda niimoodi, et soov on …

Kõik tahavad olla populaarsed. Teha populaarne ettepanek, et kõik saavad raha juurde, palju raha juurde, on pool sellest rehkendusest. Ja teise poole sellest rehkendusest, siis kui justkui kõik on kokku leppinud, peab tegema reformierakond - kust see raha leida? Lihtsalt niimoodi valitsuskoalitsioonis asju ei tehta.

Mina ei näe muud põhjust seal taga, kui tõesti soovi tegelikult teha midagi muud, kellegi teisega koos. Aga mina ütleks, et olge siis mehed, tehke see umbusaldas mulle, tehke see koalitsioon koos. No mis te veiderdate?

Jaak Aab
Rehkendus tuleb teha ikka koos, nii et ei ole siin ühe või teise poole teha midagi.

Aga ma arvan, et eks lähipäevad ja -nädalad näitavad, kindlasti tuleb meil otsida neid kokkuleppeid. Mina olen seda meelt.

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!

Dmitri Kulikov
Teine küsimus puudutab mälestussambaid. Teie ettepanek oli kaardistada neid, ma mõtlen teise maailmasõja omi. Mis programm see on? Mida see tähendab? Mis mälestussambaid see puudutab ja mis te nendega edasi teete?

Kaja Kallas
Jaa. Tegelikult, see on küsimus kaitseministrile.

Selge on see, et selle Ukraina sõjaga on teatud haavad ikkagi Eesti ühiskonnas uuesti lahti rebitud. Ja need monumendid, mis ei ole varem eriti kedagi häirinud, keegi ei ole neid tähelegi pannud, paistavad nüüd nende sõnumite tõttu, mis seal peal on, ja samal ajal sellepärast, mida me näeme Ukrainas toimumas, tegelikult hoopis teises valguses.

Küsimus on, kas nad Eesti ruumi sellisel kujul sobivad. Nad on seotud, vähemalt osa neist, sõjahaudadega. See on meil kaitseministeeriumi haldusala. Kaitseministeerium on saanud ülesande kaardistada kõik need kohad ja teha selline üldine plaan.

Minu soov on see, et me teeksime kõike seda tasakaalukalt, et me ei teeks kellelegi omakorda haiget ja vaataksime, millised on võimalused, nii et inimesi saab mälestada seal, kus inimeste mälestamiseks on kohad, mis on tõesti kalmistud. Aga sellised punamonumendid, mis glorifitseerivad kuidagi Eesti okupeerimist, ei ole lihtsalt sobilikud. Aitäh!

Kalle Laanet
Ma lihtsalt ütlen ka kaks sõna kommentaariks. Me ju teame, et paljud kohalikud omavalitsused on juba pöördunud põhimõtteliselt kahe ministeeriumi ja samal ajal sõjahaudade komisjoni poole, nii et neid asju uuritakse ja kaalutakse. Ja nagu ka proua peaminister ütles, tuleb sellele asjale tervikuna otsa vaadata, kui palju meil Eestimaal üldse on selliseid mälestusmärke, monumente, ja mõelda, mida nendega siis peale hakata.

Jaak Aab
Ma lisaksin veel, et jah, omavalitsustel on suur roll, omavalitsus peab ka siin vastavat tahet avaldama. Osa omavalitsusi on selleks ka pöördunud. Ekspertteadmine ja arvamus tuleb sõjahaudade kohta kaitseministeeriumist. Seda tuleb teha mõistlikult ja täpselt üle vaadata. Siin on kõlanud ka, et ikkagi tuleb hinnata, kes sinna on maetud, kuidas see protsess välja näeb, kui sealt hakatakse midagi ümber paigutama või ka hukkunud inimeste säilmed ümber paigaldama. See peab olema kogukonnaga läbi räägitud, kohaliku omavalitsusega selgelt läbi räägitud, ja siis on see võimalik. Ei tasu tormata, vaid tuleb seda teha mõistlikult.

Juhataja
Nii. Järgmine küsimus. Palun!

Konstantin Sviridovski, venekeelne AK, ERR
Küsimus kaitseministrile. Kui täna tuli uudis Soomest, et Soome on Nõus NATO-ga liituma, siis kas see annab tulevikus Eestile rohkem võimalusi teha hankeid kaitseväe jaoks, no näiteks seesama rannakaitse raketisüsteemi kompleks, millest varem on vestlusi olnud. Aitäh!

Kalle Laanet
Jah, eks ta annab kindlasti suuremad võimalused koostööks julgeolekuvaldkonnas. Kuid ütleme niimoodi, erinevate hangete läbiviimine ei ole olnud ju takistatud ka praegu põhimõtteliselt. Aga tegelikult kõige suurem lisaväärtus tuleb minu tunnetuse järgi sellest, et on luureinformatsiooni, tundliku informatsiooni vahetamine, olukorra teadlikkus ja kõik see pool, mida tegelikult, ütleme niimoodi, Soome varem ei ole väga tahtnud jagada erinevatel põhjustel. Seal näen mina kõige olulisemat lisaväärtust.

Herman Kelomees, Delfi
Minu küsimus on, kuna kaitseminister on endiselt siin, siis võib-olla temale. See puudutab Narva elektrijaamu ja seda, kas Venemaa on võimeline neid halvemal juhul kuidagi saboteerima. Kas selle vältimiseks on valitsus ja Eesti riik midagi tegemas kiirendatud korras?

Ja siis kohe teine küsimus on ka majandus- ja kommunikatsiooniministrile seoses LNG-terminaliga. Alexela on kurtnud läbirääkimiste käigus, et Elering soovib omale monopoolset staatust Eesti LNG-terminalide pidajatena. Kas riik tegi mingeid järeleandmisi seoses sellega?

Kalle Laanet
Ma alustan siis võib-olla kiirelt vastamist ja siis ma teie lahkel loal lahkuksin.

Vabariigi Valitsus on arutanud võimalikke riske, mis puudutavad meie energiajulgeolekut just nimelt Eesti Energiaga seoses. Me oleme arutanud, kuidas neid riske maandada ja koostöös rahandusministeeriumiga me otsime neile õiguslikke ja sisulisi lahendusi. Ümmargune, kuid konkreetne vastus.

Jaak Aab
Ma võin täiendada. Ega mina detaile ei tea, see on nagu ministeeriumite ja kõrgemate ametnike toimetada. Aga need lahendused on olemas ja sellega liigutakse edasi, seda ma saan küll öelda, et seda riski võimalikult kiiresti alla tõmmata, et ei saaks juhtuda midagi jahutusveega, mida kasutavad need põlevkivielektrijaamade katlad.

Herman Kelomees, Delfi
Kiiresti küsin ära. Jaak Aab ütles, et need lahendused on olemas. Kalle Laanet ütles, et neid lahendusi otsitakse. Kumba pidi siis on?

Kalle Laanet
Mõlemat pidi on, paralleelselt otsitakse.

Kaja Kallas
Tähendab, meil on see olnud nüüd, ma ei tea, paar kuud või kuu või mis iganes see ajamääratlus, millal me asju arutasime. Ja kõik said oma ülesanded kätte, mida peab selleks tegema, nii MKM, kaitseministeerium kui ka Eesti Energia. Selles mõttes sellega tegeletakse.

Jaak Aab
Jah. Selleks ei ole vaja mingeid seadusi muuta, see kõik on seadustes olemas. Need protsessid on seaduslikult võimalik läbi viia ja on võimalik läbi viia ka arvestades olukorda kiirendatud korras.

Taavi Aas
Aitäh! LNG-st nii palju, et mina küll ei tea, et Elering oleks soovinud endale mingisugust monopoolset seisundit gaasiturule. Elering on süsteemihaldur, Eleringi ülesanne on kindlustada varustuskindlus ja see on tema funktsioon. Ja kordagi ei ole olnud Eleringil sellist soovi, et nad peaksid gaasiturul omama mingisugust monopoolset seisundit. See on tegelikult ka seadustega välistatud. See ei ole põhimõtteliselt võimalik.

Miks Elering oli selles protsessis kaasatud? Põhjus on see, et seal on spetsialistid, seal on inimesed, kes seda turgu ja seda süsteemi mõistavad.

Ja ma kordan selle üle: kui oleks olnud see viimane ettepanek, mis partneritelt tuli kohe algusest peale, oleks olukord olnud palju lihtsam.

Urmas Jaagant, Eesti Ekspress
Küsimus Jaak Aabile. Tulen selle peretoetuste teema juurde tagasi. Ta ütlesite, et koalitsioonipartneriga on vaja kokkuleppe kohta otsida. Kuidas te seda otsite, kui teil on eelnõu valmis, allkirjad all paberil ja sisse antud menetlusse? Kuidas see koostöö või kokkuleppe otsimine sellises olukorras käib?

Jaak Aab
Nii nagu peaminister ütles, selleks oleks olnud tegelikult vaja rohkem aega enne eelnõu sisseandmist. Me oleme seda põgusalt ju arutanud, mis ajaraamis võib liikuda. Tahe on olnud mõlemalt poolt, et seda küsimust lahendada.

Kuidas sellega edasi minna? Eks see pearoll, kuna eelnõu on algatatud, on nüüd fraktsioonide käes, aga selge on see, et erakondade poliitilised juhtkonnad peavad nõu pidama, mis ajagraafikus ja kuidas sellega edasi minna või kas sellega edasi minnakse.

Siin taga ongi needsamad küsimused, millest peaminister rääkis.

Minu isiklik arvamus on, et see kokkulepe tuleb leida. Ja ma olen seda ka oma juhtkonnas väljendanud.

Kaja Kallas
Me võime sellest ajakavast rääkida. Ajakava on eelarve vastuvõtmise ajakava. See tähendab seda, et isegi kui, ka selles eelnõus on ju kirjas, kui toetused tõuseks, siis need tõuseks 1. jaanuarist 2023.

Mis on see kiirus, et see tuleb nüüd vastu võtta enne jaanipäeva? Seal ei ole see. See ei ole mitte see probleem, mida lahendatakse, vaid hoopis mingi muu probleem, mida lahendatakse.

Jaak Aab
Noh, eks need hinnatõusud purevad juba praegu ja inimesed on tõesti mures …

Kaja Kallas
Jaa, aga sellega ei lahendata ju inimeste probleeme praegu. Te teate seda väga hästi.

Juhataja
Nii, teeme veel viimase küsimuse, kui on, ja siis intervjuud. Peaminister peab hiljemalt kell üks lahkuma kohtumisele Ukraina asespriikriga.

Kas on veel küsimusi praegu?

Madis Hindre, ERR
Jah, ma siis kasutan võimalust ja küsin. Mis siis saab, kui see eelnõu enne jaanipäeva vastu võetakse? Ma saan aru, et eelarvest tuleb sellega siis arvestada, aga mis sellest koalitsioonist siis saab?

Kaja Kallas
No ega siis koalitsiooni ei ole. Tegelikult seda koalitsiooni ei ole, siis see koalitsioon on koos hoopis teiste häältega, mis ongi need keski, EKRE ja Isamaa hääled. See kamp, kes on selle kokku pannud. Poliitiliselt on loogika on ju täpselt selline. Meil ei ole ju koos hääli, neil on.

Jaak Aab
Jah. Mina ei tea midagi mingitest sellistest kokkulepetest, et kuskil mingit teist koalitsiooni kokku pannakse. See koalitsioon on see, mis siin on.

Muidugi, ega ma siis ei ole ka mingi naiivne. Teatud protsessid käivitavad poliitilised protsessid. Mina ütlesin, et minu eelistus on selle koalitsiooni jätkumine ja siis ka nende kokkulepete leidmine, kuidas ajaliselt ka selle küsimusega edasi minna.

Madis Hindre
Kas see tähendab, Jaak Aab, et teie siis kindlustate või seisate selle eest, et enne jaanipäeva seda eelnõu vastu ei võetaks? Te töötate selle nimel?

Jaak Aab
Tähendab, mina saan rääkida oma seisukohast niisamuti oma juhtkonnas fraktsioonis ja teha ettepanekuid. Lõppude lõpuks otsustatakse nii, nagu me ikkagi koos kokkuleppele jõuame.

Neid variante on ju mitu: et selle eelnõuga ei liiguta, liigutakse selles ajagraafikus, mis eeldab ka RES-i, kas see samal kujul siis ükskord vastu võetakse, muudetud kujul. Neid variante on nii palju, et ma ei hakka spekuleerima. Head tahet peab mõlemal pool olema. Aitäh!

Juhataja
Nii. Suur tänu! Lõpetame tänase pressikonverentsi.

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.