Valitsuse 12.5 istungi kommenteeritud päevakord

Valitsuse istung algab neljapäeval kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, ja kaitseminister Kalle Laanet. Kohe pärast istungit algab valitsuse kabinetinõupidamine, mis jätkub kell 14.

1. Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

Karistusregistri seadus viiakse kooskõlla direktiiviga, mis käsitleb karistusandmete vahetamist kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kriminaalkaristuste kohta.

Muudatuste eesmärk on tõhustada teabe vahetamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning reguleerida karistusandmete vahetamist isikute kohta, kes ei ole EL-i kodanikud. Hetkel vahetatakse läbi olemasoleva ja toimiva Euroopa karistusregistrite infosüsteemi peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks võetakse kasutusele ühtne kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatav Euroopa karistusregistrite infosüsteem. Edaspidi on senisest efektiivsem tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik on karistatud kuriteo toimepanemise eest teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

Lisaks kasvab ka liikmesriikide vaheline teabevahetuse turvalisus. Kogu (ECRIS-TCN-i) kesksüsteem on Euroopa Ameti euLISA arendatav ja hallatav. Kui varemalt vahetati vastavalt liikmesriikide tehnilisele võimekusele ka kolmandate riikide kodanike karistusandmeid liikmesriikide endi arendatud kanaleid pidi, siis ühtse standardiseeritud kesksüsteemi kasutuselevõtuga see vajadus kaob. Andmevahetuse standardiseerimisega suureneb märkimisväärselt andmetöötluse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded, millele peavad vastama kõik.

Muudatused on planeeritud jõustuma 28. juunil. Jõustumise tähtaeg on seotud direktiivi ülevõtmise tähtajaga.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmise eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades. Muudatuse jõustumisel muutub Eestis sujuvamaks Brüssel IIb määruse (nõukogu määrus (EL) 2019/1111) kohaldamine.

Brüssel IIb määrus on Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt, mis reguleerib kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist.

Eelnõu kohaselt pannakse paika, et justiitsministeerium ja sotsiaalkindlustusamet (SKA) täidavad keskasutustena Brüssel IIb määruses ette nähtud kohustusi. Ministeeriumi vastutada jäävad kohtute ja kohtulahendite tunnustamise ja täitmisega, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. SKA vastutada jäävad lastekaitsealane rahvusvaheline koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv.

Eelnõu kohaselt kaotatakse last puudutavas asjas lapse ärakuulamise vanusepiir ning sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtul ära kuulata vähemalt 10-aastane laps. Kohus võib siiski loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Kui lapsele ei ole antud võimalust olla ära kuulatud, siis ei pruugi teised liikmesriigid seda lahendit Brüssel IIb määruse alusel tunnustada.

Sätestatakse täpsem kord, kuidas toimub teisest liikmesriigist Eestisse lapse paigutamiseks nõusoleku andmise menetlus ning koostöö SKA ja eri asutuste vahel vajaliku teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Brüssel IIb määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema juurde.

Eelnõu kohaselt määratakse Harju Maakohtu ja Viru Maakohtu erialluvus lapseröövi asjades. Kuna lapseröövi juhtumeid on vähe, möödunud aastal viis menetlust, tagab kohtunike spetsialiseerumine lapse tagastamise menetluse lõpuleviimise võimalikult kiiresti.

Lisaks pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abieluasjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendeid kohtud. Kohtud väljastavad lisaks tõendeid mittetäidetavuse ja piirangute kohta. Lisaks täpsustatakse Brüssel IIb määruses ettenähtud taotluste ja avalduste esitamise ja vaidlustamise korda.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. augustil, samast päevast alates rakendub ka Brüssel IIb määrus.

3. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduses korrastatakse kaitseväeteenistuse sätteid. Suuremate muudatustena reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ja senise 3-liikmelise komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus kaitseressursside ameti (KRA) ja kaitseväe poolt määratud arstidele. Selleks, et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad KRA ja kaitseväe poolt määratud arstid vaikimisi juurdepääsu TISis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääsu keelata.

Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise järelevalve tõhustamiseks täpsustatakse, et kaitseväeteenistusvälistel inimestel ei ole õigust kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke kasutada, v. a juhul kui see on õigusaktidega lubatud. Samuti keelatakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine ilma kaitseväe loata.

Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsiooni ning muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varasemalt mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asutustel tekib võimalus kutsuda pärast esmase asendusteenistuse läbimist isik uuesti reservasendusteenistusse asutuse või isiku väljaõppes osalemisele või erakorralisse reservasendusteenistusse, mis toimub eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kus asendusteenistuja teeb tööd selle asutuse hüvanguks.

Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimisel igakuist toetust, mille suuruseks on töötasu alammäär, praegu 654 eurot. Seni kehtiva seaduse kohaselt makstakse asendusteenistuja toetust KRA eelarvest, kuid muudatuse kohaselt hüvitab 50% asendusteenistuja toetusest teenistuskoha asutus või juriidiline isik KRA ja teenistuskoha asutuse või juriidilise isiku kokkuleppe alusel. Reservasendusteenistusel ja erakorralisel reservasendusteenistusel osalemise toetuse hüvitab täies ulatuses reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus. Väljamakseid teeb ka edaspidi KRA.

Lisaks korrastatakse eelnõuga tegevväelaste palgatingimusi teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamisel, ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist ning lihtsustakse muid tegevväelastega seotud personalitoiminguid. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse ja sellega seoses on vaja täiendada maksukorralduse seadust, relvaseadust, sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust.

Muudatused on suuremas osas planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. oktoobril.

4. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduses soovitakse muuta aretusprogrammiga seotud sätted selgemaks, et välistada seaduse kitsas tõlgendamise võimalus. Muudatused tehakse õigusselguse huvides ja on tehnilist laadi, sisuliselt aretusühingutele uusi nõudeid ei lisandu.

Kehtiva seaduse kitsama tõlgendamise korral võib tekkida väär arusaam, et heaks kiita tohib ka aretusprogrammi, mis sisaldab küll ette nähtud eesmärke ja tegevusi, kuid mille kirjeldused tegelikult ei ole kooskõlas kehtestatud nõuetega. Eelnõus kavandatakse sätted, mis aitavad luua otsese seose aretusprogrammi sisu nõuete, selle heakskiitmisest keeldumise aluste ja muude kehtestatud asjakohaste nõuete vahel.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu väljatöötamise keskne eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) enesekorraldusõiguse suurendamine ning valla- ja linnaelanike osalus- ja kaasamisvõimaluste mitmekesistamine.

Seaduse muutmisega täpsustakse norme, mis on praktikas tekitanud tõlgendusraskusi, arvestatakse kohtulahendeid, samuti vähendatakse regulatsioonide mahtu. Kohalike omavalitsuste olemust, ülesandeid, rahastamist ja järelevalvet ei muudeta.

Eelnõu järgi suurendatakse kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes detailsed KOV sisemised protseduurid omavalitsuste enda otsustada.

Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks nähes ette kohaliku rahvaküsitluse (seni vaid õigusaktide algatamise õigus). Seadusesse lisatakse võimalus luua ka piirkondlikke esinduskogusid, näiteks kogukonnakogu.

Eelnõu järgi nähakse uudsena ette võimalus anda KOVile seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele KOVile, mis praegu toimub valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.

Eelnõu järgi tehakse muudatusi KOV volikogu ja valitsuse töö korraldamisel, näiteks valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, istungite läbiviimiseks lisatakse selgesõnaline võimalus kasutada elektroonilisi vahendeid.

KOV volikogu pädevuse ja liikmete osas nähakse ette, et KOV ametnik (ka töötaja) ei saa olla KOV volikogu liige ja tema ametikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused peatatakse (praegu lõpevad). Ka KOV hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed. Lisaks esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht KOV volikogu otsusel muuta palgaliseks, vähendatakse koosseisu häälteenamust nõudvaid küsimusi, näiteks esindajate nimetamine KOV liidu üldkoosolekule, valla- või linnasekretäril on õigus istungitel sõnaõigusega osa võtta (praegu vaid KOV valitsuse istungitel) ja täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet. Eelnõu järgi võimaldatakse KOV volikogu määrusega seada minimaalseid põhiõiguste piiranguid, kui need on põhjendatud.

Seadus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. juunil, osaliselt ka 2025. aastal.

6. Töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et tööandja saaks võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel oleva inimesega.

Eelnõu kohaselt on tööandjal võimalik töötuga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 8-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sellisel juhul jääb töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, tööohutuse nõudeid. Muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid, kes võtavad ajutiselt tööle töötuna arvel olevaid inimesi, kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse.

Alates 1. septembrist 2020. a on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ajutist tööd, ilma et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks, see on nn tööampsude tegemine. Töötuna arveloleku ajal on lubatud töötada võlaõigusliku lepingu või töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Lepingu kestus on maksimaalselt kaheksa päeva, lubatud töötamise päevade arv ühes kuus on kaheksa.

1. septembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2022 tegi tööampse 12 466 inimest. Kokku tegid nad selle aja jooksul 52 317 tööampsu. Neist 41 143 ehk 78,6 protsenti on tehtud võlaõigusliku lepingu alusel ja 10 951 ehk 20,9 protsenti töölepingu alusel.

Seadus jõustub üldises korras.

7. Arvamuse andmine töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (586 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid sooviga võimaldada vanematel, kelle laps õpib üldhariduskoolis või kutsekoolis, saada tööandja poolt tasustatud vaba päev kooliaasta esimesel päeval, kui see on tööpäev.

Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et eelnõuga kavandatud muudatus tooks kaasa suurema halduskoormuse ja kulu tööandjatele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutustele. Töö- ja pereelu paremaks sobitamiseks on ka praegu võimalik lapsevanemate lisapuhkepäeva reguleerida töölepingus või kollektiivlepingus ning kasutada selleks tasustatud või tasustamata lapsepuhkuse päevi.

8. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused" muutmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu andmehalduse täpsemad nõuded. Täpsemalt kehtestatakse kohustus riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal dokumenteerida ja rakendada riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu andmete andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsess, et tagada andmete õigusaktidele vastav käitlemine hiljemalt järgmise aasta lõpuks.

Andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessiga tagatakse riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmetega ümberkäimine vastavalt õigusaktide nõuetele ja andmekvaliteedi põhimõtetele - õigsus, täielikkus, ajakohasus, reeglipärasus, ühekordsus. Eelnõu võimaldab parandada andmekvaliteeti riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes, mis omakorda võimaldab osutada kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ja vahetada andmekogude vahel andmeid vähemate vigadega. Ühtlasi saab andmekvaliteedi paranemisel teha täpsemat ja kvaliteetsemat riiklikku statistikat, paranevad andmete leitavus ja andmete taaskasutamise võimalused.

Eelnõu toob konkreetsust ka statistikaameti teostatava järelevalve ulatuse osas andmehalduse valdkonnas. Nõude täitmise hõlbustamiseks on Statistikaametil kohustus välja anda andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi rakendamise ja dokumenteerimise juhised koos andmekogus andmete kirjeldamise juhistega hiljemalt 30. maiks. Juhised ei ole asutustele järgimiseks kohustuslikud.

9. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 "Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on ajakohastada registri andmete loetelu perioodi 2021-2027 EL struktuurifondide vahenditega seotud andmetega.

Registris hoitakse EL struktuurifondide vahenditega seotud andmeid, mille põhjal peetakse toetuse andmise ja kasutamise arvestust Euroopa Komisjonile vajalike andmete esitamiseks, toetuse andmise ja kasutamise juhtimiseks, järelevalveks ning tehakse toetuse väljamakseid.

Eelnõu kohaselt luuakse registris võimalus koguda ja töödelda 2021-2027 EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide projektide tegevustes osalejate andmeid. Varasemalt koguti neid andmeid infosüsteemi väliselt. Andmed on kättesaadavaid vaid toetuse saajatele ja tegevustes osalejatele. Näiteks koolitusel osaleja saab end edaspidi süsteemis ise autentida ja enda kohta kogutavaid andmeid sisestada. Andmeid võib sisestada ka koolituse läbiviija. Iga osaleja näeb ka tema kohta tehtud kandeid.

Määrus jõustub üldises korras.

10. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt reguleeritakse perioodi 2021-2027 EL struktuurifondide vahendite auditeerimise strateegia ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise kord.

Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, läbiviimist, lõpparuande koostamist ja tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajaduse korral viiakse läbi järelaudit.

Auditeeriv asutus on rahandusministeerium. Lisaks juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ja projektiauditite läbiviimisele on auditeeriva asutuse ülesanne auditeerida korraldusasutuse koostatud kulude aastaaruanne ning anda arvamus selle juurde kuuluva juhtkonna kinnituses esitatud teabe usaldusväärsuse kohta. Rahandusministeerium esitab Euroopa Komisjonile igal aastal auditeerimise aastaaruande läbiviidud auditite tähelepanekute, soovituste ja rakendatud parandusmeetmete kokkuvõttega.

Võrreldes eelmise EL vahendite rakendusperioodiga 2014-2020 auditeerimise korraldus ei muutu.

Määrus jõustub üldises korras.

11. Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt reguleeritakse toetuse saamisest üldsuse teavitamist, kui toetust antakse perioodi 2021-2027 EL struktuurifondide vahenditest Perioodil 2021-2027 on lisandunud siseturvalisuspoliitika fondid, mille puhul on erinev logo kujundus.

Eelnõu kohaselt korratakse või täpsustatakse EL määruses reguleeritud teavitamisnõudeid, et toetuse saajatel oleks neid lihtsam täita.

Eelnõu kohaselt reguleeritakse logo, kleebise, plakati ja tahvli kasutamist.

Võrreldes eelmise perioodi teavitamisnõuetega on lisandunud nõue korraldada üldsusele teavitusüritus, kui tegemist on projektiga, mille kogumaksumus on suurem kui kümme miljonit eurot. Sellise ürituse läbiviimine peab toimuma koos Euroopa Komisjoni ja korraldusasutuse esindajatega. Üritusele on toodud minimaalsed nõuded, mis peavad olema täidetud, et tagada selle nähtavus. Teavitamisüritus peab toimuma kas pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena. Samuti peab selle kohta avaldama pressiteate või artikli üleriigilises online- või trükimeedias.

Võrreldes eelmise perioodi teavitamisnõuetega ei pea enam objekti asukohas hoidma stendi, piisab tahvli paigaldamisest ja hoidmisest. Eelnõus sätestatakse selge nõue, et kui kleebis, plakat või tahvel saab kahjustada enne teavitusnõude möödumist, tuleb see parandada või teha uus. Samuti on selgelt ette nähtud plakati ja tahvli utiliseerimise kohustus teavitamisnõude täitmise lõppemisel.

Määrus jõustub üldises korras.

12. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavadega ette nähtud fondide ning nende kaasrahastamiseks kavandatud riikliku kaasfinantseeringu vahendite kasutamise ja andmise tingimuste õigusaktide koostamisele perioodiks 2021-2027, samuti üldised nõuded taotluste menetlemiseks, kulude abikõlblikuks lugemiseks, toetuse väljamaksmiseks, finantskorrektsioonide tegemiseks.

Varasemalt erinevates valitsuse määrustes olnud regulatsioon on koondatud ühte valitsuse määrusesse, mistõttu on eelnõu kompaktsem.

Võrreldes perioodiga 2014-2020 on uueks võimaluseks tulemuspõhine rahastamine ehk kuludest sõltumatu rahastamine. Euroopa Komisjon ja Eesti lepivad kokku tulemuste saavutamises ja/või tingimuste täitmises, tegevuse maksumuses ja väljamaksete tähtaegades. Väljamakseid tehakse vastavalt kokkulepitule.

Samuti on perioodil 2021- 2027 toetuse maksmine kohustuslik lihtsustatud kulu alusel projektidele, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Võrdlusena perioodil 2014-2020 on lihtsustatud kulu kasutamine kohustuslik kuni 100 000 euro toetuse korral. Lihtsustatud kulude kasutamisel tõendatakse tegevuse käigus tekkinud kulu abikõlblikkust teistmoodi kui kulude hüvitamisel tegelike kulude alusel.

Oluline on tegevuse tulemus ning tegelikult kantud kulusid ehk kuludokumente ei vaadata. Vaadatakse varem kokkulepitud tulemuse saavutamist ning see on ka maksmise aluseks. Seega keskendutakse kulude asemel rohkem protsessile, väljunditele ja tulemustele.

Lihtsustatud kulude hüvitamise viise on kolm: standardiseeritud ühikuhind, mille puhul toetus makstakse kokkulepitud ühiku saavutamisel; kindlasummaline makse, mille puhul toetus makstakse ette kindlaksmääratud tulemuse saavutamisel; ühtne määr, mille puhul toetus makstakse kokkulepitud tegevuste protsendimäära alusel.

Määrus jõustub üldises korras, v.a rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke alltöövõtjate kohta andmete kogumist puudutavad sätted, mis jõustuvad 1. juulil 2022.

13. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse rahvastikuregistrisse andmete esitamist ja kandmist reguleerivaid määruseid. Muudatused tulenevad seadustes tehtud muudatustest ning on tehnilist laadi.

Näiteks tuleb jaoskonnakomisjonide andmete rahvastikuregistrisse kandmist puudutavad sätted vastavast määrusest välja jätta, kuna valimiste osas on hakanud kehtima uus regulatsioon, mille kohaselt ei kanta valijaid enam jaoskonnapõhistesse nimekirjadesse ning hääletamine muutub valimisringkonna keskseks. Valija saab hääletada ükskõik millises valimisringkonna territooriumil asuvas hääletamisruumis.

Määrus jõustub üldises korras, perelepitust puudutavad sätted jõustuvad 2023. aasta 1. juulil.

14. Maaeluministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu

Maaeluminister teeb valitsusele ettepaneku vabastada maaeluministeeriumi kantsler teenistusest koostöö mittelaabumise tõttu.

15. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2022. a määruse nr 21 "Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivuse peatamise nõudes
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 6. aprillil vaide, milles nõuetakse valitsuse määruse "Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamist.

Vaide esitaja leiab, et Natura alade kaitset reguleerivad kaitse-eeskirjad liigituvad direktiivi 2001/42/EÜ tähenduses kavaks ja selle direktiivi tähenduses on kaitse-eeskirjadele vaja teha keskkonnamõju strateegiline hindamine. Raikküla-Paka maastikukaitseala asub osaliselt Natura 2000 võrgustikus (Raikküla-Paka loodusala). Kuna määruse kohta ei ole keskkonnamõju strateegilist hindamist tehtud, siis on vaide esitaja hinnangul rikutud direktiivide 92/43/EMÜ ja 2001/42/EÜ nõudeid. Lisaks leiab vaide esitaja, et ohustatud liikide kaitse väljajätmine kaitse-eesmärkide hulgast on õigusvastane. Ühtlasi on vaide esitaja seadnud kahtluse alla keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõuniku ja keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja erapooletuse ja leiab, et seetõttu on nende isikute osalusel menetletud kaitse-eeskirjad ja kaitse alt väljaarvamise määrused õigusvastased.

Keskkonnaministeerium ei nõustu vaide esitaja etteheidetega ja nendib, et vastava valitsuse määruse menetlus oli avalik, mis andis keskkonnaorganisatsioonidele võimaluse enda arvamuse avaldamiseks. Kaitse-eeskiri ei kavanda majandustegevust ja isegi kui tegevus on kaitse eeskirja kohaselt lubatud, ei tähenda see automaatset õigust tegevuseks vaid tegevuse võimalikkus selgitatakse välja eraldiseisvas haldusmenetluses (loamenetlus, nõusoleku andmise menetlus).

Ka Euroopa Kohus on hiljuti, 22. veebruari eelotsuses C-300/20 jõudnud järeldusele, et selline määrus, mille eesmärk on loodus- ja maastikukaitse ning mis näeb selleks ette üldised keelukoosseisud ja loakohustused, kuid mis ei kehtesta piisavalt üksikasjalikke eeskirju projektide sisu, väljatöötamise ja rakendamise kohta, ei kuulu direktiivi 2001/42 kohaldamisalasse. Selliseks määruseks on ka Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja määrus.

Valitsuse määruse seletuskirjas on öeldud, et kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud nende kaitsealuste liikide kaitse, kelle jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka sellise liigi kaitse, mis on sellel alal loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või mille soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt ei piisa ainult isendikaitsest. Sihtkaitsevööndis on liikide elupaigad kaitstud, seal on keelatud nii majandustegevus kui ka loodusvarade kasutamine. Piiranguvööndis poollooduslikel kooslustel levivad liigid vajavad mõõdukat inimtegevust ehk poollooduslike koosluste hooldamist, seega ei ole neid vaja rangete võtetega kaitsta ning kaitse-eesmärgiks olevatel kooslustel elavad liigid on hästi kaitstud. Ametnike kohta tehtud etteheited on esitatud konkreetseid tõendeid esitamata. Kaitse-eeskirjadega tegelemine on vaides nimetatud ametnike tööülesanneteks ja nad ei ole ületanud neile ametijuhendites sätestatud piire.

Valitsuse määruse menetluses ei ole rikutud menetlusnorme, uurimispõhimõtet ega põhjendamiskohustust määral, millest saaks järeldada, et otsustamisel on jõutud valele tulemusele. Samuti ei olnud põhjust ametnike taandamiseks tööülesannete täitmisest.

16. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest Neugrund Osaühingu esitatud taotluse alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Neugrundi madalale.

Taotluse kohaselt on meretuulepark kavandatud 36-38 tuulikuga, koguvõimsusega 228 MW ning koormatava ala suuruseks on planeeritud ligikaudu 12 000 000 m2.

Asjaomaste asutuste seisukohtadest ilmnesid hoonestusloa menetluse algatamist välistavad asjaolud, milleks on ilmselge võimatus lähtuvalt riigikaitselistest nõuetest.

Neugrundi madalat ümbritsev mereala on kasutuses mereväe harjutusalana, samuti jääks planeeritav tuulepark Kaitseväe õhuseireradarite kattealasse ning see häiriks Neugrundi madala piirkonnas oluliselt radarkattepilti. See omakorda kahjustaks Eesti kaitsevõimet.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest.

17. Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering. Mereala planeeringu kehtestamine, millega nähakse ette piisavad alad uute meretuuleparkide rajamiseks, on ettenähtud valitsuse tegevusprogrammis.

Eesti mereala planeeringuga määratakse kindlaks mereala ruumilise arengu põhimõtted merekasutuse kavandamiseks. Planeeringulahenduse keskmes on mereala kasutusvaldkonnad, mille osas antakse suuniseid ja seatakse tingimusi valdkonna arenguks. Kuna mitme traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on merekasutuse reeglid valdavalt välja kujunenud, mistõttu seniseid nõudeid ei muudeta, keskendub Eesti mereala planeering enam mereala kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele.

Uued kasutusvaldkonnad on vesiviljelus ja energiatootmine. Näiteks määratletakse planeeringuga tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad mh innovatsioonialade ja reservaladega. Samuti on kindlaks määratud alad, kus vesiviljelust arendada ei saa ja perspektiivsed kaablikoridorid tuuleparkide ühendamiseks maismaaga jms. Ligikaudu viis protsenti planeeringuga kavandatud tuuleenergeetika aladest kattuvad ajalooliste traalpüügi aladega, mis on kuni aastani 2027 planeeringus määratud reservaladeks.

Planeeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mh võetud arvesse Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist. Natura 2000 aladele uusi tegevusi või objekte planeeringuga ei ole kavandatud.

Eesti mereala planeeringuga seatavad suunised ja tingimused on edaspidi aluseks mereala puudutavatele otsustele. Järgmises etapis, hoonestus- ja ehituslubade menetluses läbiviidavate uuringute tulemusel selgub näiteks tuuleparkide puhul konkreetsemalt, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud aladel on võimalik erinevaid objekte rajada. See muudab senist üksikotsustel põhinevat praktikat.

Planeeringu lisana on koostatud ka selle elluviimise tegevuskava, mille alusel toimub planeeringu eesmärkide täitmise seire. Tulenevalt planeerimisseadusest on Rahandusministeeriumil kohustus vaadata üleriigiline planeering koos maakonnaplaneeringutega üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitada valitsusele ülevaade kehtestatud planeeringute aja- ja asjakohasuse kohta.

18. Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Soodla harjutusvälja arendamine on vajalik uute sõjaliste võimete raames väljaõppe korraldamiseks, eelkõige, et arendada soomusmanöövervõimet ja harjutada järjest laienevat koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide üksustega.

Harjutusvälja detailseks planeerimiseks on vajalik riigi eriplaneeringu koostamine. Planeeringuga kavandatakse laske- ja õppeväljad, teed ning muud rajatised, mis on vajalikud sõjavälise väljaõppe korraldamiseks. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise eesmärk on täpsustada harjutusvälja välispiiri kulgemine, lisaks määrata Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni vaheliste ühendusteede asukohad ja lahendada muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded.

Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab kaitseministeerium.

19. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ekspertide kulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Välisministeerium taotleb valitsuse reservist 240 000 euro eraldamist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ekspertide kulude katmiseks.

Eesti toetab Venemaa poolt kõigi Ukrainas toime pandud rahvusvahelise õiguse järgi kõige raskemate kuritegude tõhusat uurimist ja süüdlaste vastutusele võtmist Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. Eesti taotles Rahvusvaheliselt Kriminaalkohtult Ukraina olukorra uurimise algatamist koos 41 riigiga.

20. Eesti kodakondsuse andmine (31 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister esitab ettepaneku anda 31 inimesele Eesti kodakondsus tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

21. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku taastada Eesti kodakondsus inimesele, kes sai selle varasemalt naturalisatsiooni korras. Inimene kaotas kodakondsuse, kui selgus, et ta on ka Vene Föderatsiooni kodanik. Taotleja on täitnud kõik kodakondsuse seaduses sätestatud tingimused Eesti kodakondsuse taastamiseks. Korraldus jõustub, kui isik esitab dokumendi, et ta on Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastatud.

22. Eesti kodakondsusest vabastamine (15 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt esitatakse ettepanek vabastada 15 isikut Eesti kodakondsusest nende soovil. Inimesed elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 7 elavad Venemaal, 4 Soomes, 2 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, 1 Rootsis ja 1 Austrias.

23. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, keda on 13 korda kriminaalkorras karistatud.

24. "Eesti ja Itaalia vahelise kultuuri- ja haridusalase koostöö rakendusprogrammi aastateks 2022-2026" eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti ja Itaalia vaheline kultuuri- ja haridusalane rakendusprogramm aastateks 2022-2026 ja antakse kultuuriministrile volitus sellele allakirjutamiseks.

Programm on koostatud Eesti ja Itaalia valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu rakendamiseks. Uuendatud programmi eesmärk on kahepoolsete suhete arendamine ning hoidmine haridus- ja kultuurivaldkonnas. Näiteks on kokku lepitud koostöö arendamine haridus- ja õpetamisvaldkonnas, stipendiumide taotlemisel, kuid ka intellektuaalomandiga seonduvas. Kultuuri ja kunstide valdkonnas edendavad pooled kontaktide vahetust, kultuuripärandi kaitset, koostööd ringhäälinguvaldkonnas, arhiivinduses jms. Programmi uuendamise tingis Itaalia initsiatiiv aastast 2013. Eelmine programm sõlmiti 2005. aastal aastateks 2005-2008 Tallinnas.

Programm jõustub Eesti suhtes selle allkirjastamise päeval. Programmi ei ole vaja ratifitseerida Riigikogus.

25. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

26. Eesti seisukoht Komisjoni ettepanekute EL-UK kaubandus- ja koostööleppe ning väljaastumise lepingu raames võetavate EL ühepoolsete meetmete otsustusprotseduuride kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

11. märtsil esitas Euroopa Komisjon kaks määruse eelnõu, mille eesmärk on täpsustada Euroopa Liidu (EL) - Ühendkuningriigi (UK) vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (TCA) ning UK väljaastumislepingus sätestatud ELi ühepoolsete meetmete kohaldamise protseduuri. Kavandatavate määrusetega antakse Euroopa Komisjonile volitus võtta komiteemenetluses rakendusaktidega asjakohaseid ühepoolseid meetmeid, juhul kui UK ei täida TCA ja väljaastumislepingust tulenevaid kohustusi. Komisjon esitas kaks eraldi eelnõud, sest esimene neist käsitleb meetmete võtmist EL toimimise lepingu alusel (sh kaubanduspoliitika, kalandus, transport, ELi programmid) ja teine Euratomi lepingu alusel (teadus- ja koolitusprogrammid).

27. Eesti seisukohad energeetikasektoris metaaniheite vähendamise määruse koht
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Metaan on olulise mõjuga kliimamuutusi võimendav kasvuhoonegaas ja seetõttu on selle heite vähendamine väga oluline nii 2030 kui ka 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisel.

Ettepanekuga kehtestataks uus ELi õigusraamistik, et tagada metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja kontrollimise kõrgeim standard. Uute eeskirjade kohaselt peavad õli, gaasi ja söeenergeetika sektorite ettevõtjad mõõtma ja kvantifitseerima oma metaaniheidet tekkekohas ning viima läbi põhjalikke uuringuid, et avastada ja kõrvaldada metaanilekked. Lisaks keelatakse ettepanekuga metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine, välja arvatud kitsalt määratletud asjaoludel. Liikmesriigid peaksid kehtestama ka oma metaaniheite vähendamise kavad, pidades silmas hüljatud söekaevanduste ja mitteaktiivsete puurkaevude metaaniheite vähendamist ja mõõtmist.

ELi energiaimpordist pärit metaaniheite vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku nõuda fossiilkütuste importijatelt, et nad esitaksid teavet selle kohta, kuidas nende tarnijad heitkoguseid mõõdavad, tõendavad ja aruandlust korraldavad ning kuidas nad heitkoguseid vähendavad.

28. Eesti seisukohad Euroopa Liidu gaasihoidlate määruse kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon on esitanud määruse eelnõu, milles nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid oma maa-aluste gaasihoidlate täitmise vähemalt 80 protsendi ulatuses 1. novembriks. Järgmistel aastatel suurendatakse täituvusmäära lävend 90 protsendini, lähtudes ajavahemikuks veebruarist kuni oktoobrini seatud vahe-eesmärkidest. Hoidlate käitajad peaksid teatama saavutatud täituvusmäära riiklikele ametiasutustele. Liikmesriigid peaksid täituvusmäära jälgima igakuiselt ja esitama komisjonile aruande. Kõik käsitletavate maagaasihoidlate käitajad tuleb ka ametlikult sertifitseerida kriitilise taristuna. Sertifitseerimata käitajad peavad loobuma ELi gaasihoidlate omandiõigusest või nende kontrollimisest. Lisaks peaks gaasihoidla oma tegevuse lõpetamiseks saama riikliku reguleeriva asutuse loa. ELi gaasihoidlate taastäitmise stimuleerimiseks teeb komisjon ettepaneku vabastada hoidlate kasutajad ülekandetariifide maksmisest hoidlate sissevoolu- ja väljavoolupunktides.

Gaasi hoiustamisel on oluline roll ELi varustuskindluse tagamisel - tavalistel talvedel kaetakse hoiustatud gaasiga 25-30 protsenti ELis tarbitava gaasi vajadustest. Sel (2021-2022) talvel on gaasi hoiustamismahud langenud erakordselt madalale tasemele, sest üleilmne gaasinõudlus on olnud väga suur ning seniste alternatiivsete allikate tarnetega ei ole suudetud seda katta. Eriti madala täituvusega on olnud teatavatele kolmandate riikide ettevõtjatele kuuluvad gaasihoidlad.

Eesti toetab määruse üldist eesmärki tagada gaasihoidlate täituvus 80 protsendi ulatuses 1. novembriks gaasihoidlat omavale riigile. Eelistame, et gaasihoidlate täitmise eesmärgi seadmine pärast 1. novembrit 2022 toimuks iga-aastaselt vastavalt Euroopa Komisjoni riskihinnangule. Hoidla täitmise kohustuse arvestamisel peaks aga arvestama veeldatud maagaasi tarne võimalusi. Gaasi hoiustamise kohustuse osakaalu arvestuse aluseks peab alates 2023/2024 küttehooajast olema riikide gaasi tarbimismaht, mitte hoidla füüsiline mahutavus. Toetame gaasihoidlate omanike sertifitseerimise kohustust, et ühegi hoidla omanik ei saaks seada ohtu liidu ega liikmesriikide energiavarustuskindlust.

29. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. mai 2022. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Välisministrid arutavad põhiteemadena Vene agressiooni Ukrainas, Ukraina ülesehitamise plaane ning olukorda Lääne-Balkanil. Välisministrid kohtuvad ka Kanada välisministriga. Välisasjade nõukogu materjalis sisalduvad lisaks ka Eesti seisukohad EL-Jaapani tippkohtumise ettevalmistuseks, mis toimub 12. mail, kus on plaanis heaks kiita ühisavaldus ning ELi ja Jaapani vahelise digipartnerluse loomine. Eesti toetab tippkohtumise ühisavalduse vastuvõtmist ning ELi ja Jaapani vahelise digipartnerluse käivitamist.

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.