Results

Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Estonia

02/13/2018 | Press release | Distributed by Public on 02/13/2018 03:13

Välisminister Sven Mikseri ettekanne Riigikogus välispoliitika arutelul

Austatud juhataja
Head Riigikogu liikmed
Austatud külalised

Me elame üha kiirenevate muutuste ajal ning need muutused puudutavad ka rahvusvahelisi suhteid ja globaalseid jõuvahekordi.
Reeglipõhine multilateraalne rahvusvaheliste suhete süsteem seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega. Mitmel pool seatakse küsimuse alla demokraatliku õiguskorra ja globaalse majandusmudeli jätkusuutlikkus. Samal ajal jätkub Lääne mõjuvõimu ja majandusliku osakaalu järk-järguline vähenemine maailmas. Jätkub ka geopoliitika esiletõus ja üleilmse julgeolekuolukorra pingestumine.

Ohtude spekter on lai ja kirev: terrorism, tuumarelvade levik, diktaatorite ettearvamatu käitumine, küberohud. Uued ohud ei ole siiski tulnud traditsiooniliste asemele, vaid üksnes neile lisaks, sest ka konventsionaalsed sõjalised ohud ei ole kuhugi kadunud.
Üha enam mõjutab ühiskondade ja ka riikide julgeolekut ka inforuumis toimuv: tõe hägustumine, kahtluste ja usaldamatuse kultiveerimine, psühholoogiline manipuleerimine. Üha vähem on seda, mis on selge ja püsiv.

Head kuulajad,

Sel aastal tähistab Eesti Vabariik pidulikult oma sajandat sünnipäeva. Oma iseseisva riikluse esimesele sajale aastale tagasi vaadates võime olla uhked, et meil on jätkunud tarkust ja kannatlikkust läbi kõigi katsumuste, sõdade, okupatsioonide ja repressioonide rahvana alles ja endaks jääda, hoida alal Eesti riiki, rahvast, keelt ja kultuuri. Me oleme võitjad.
Ent täna oleme oma valikutes jõudnud uuele teelahkmele. Meil on valida, kas jääda truuks liberaalse demokraatia põhiväärtustele, mis on meid juhtinud tänasesse päeva, või eksida mingile tundmatusse viivale kõrvalrajale.

Lubage mul siinkohal peatuda reeglitel põhineval multilateraalsel maailmakorral, mis on meid läbi meie iseseisvuse taastamise ja sellele järgnenud veerandsajandi hästi teeninud. Viimastel aastatel on üheks kõige sügavamaks ja põhimõtteliseks väljakutseks demokraatlikele riikidele ja nende valitsustele tõusnud liberaalse demokraatia väärtuste vaidlustamine, seda nii üleilmselt, Euroopa Liidus kui ka meil Eestis. Meenutagem, et iseseisvust taastades oli meie pürgimuseks olla taas täieõiguslik Euroopa rahvas ja naasta sellesse Euroopa perre, mida hoiavad koos ühised väärtused. Me saime Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, kuna tahtsime jagada Euroopaga samu väärtusi inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja vaba turumajanduse kaitsel. Atlandi-üleses ruumis oleks väärtuste ja neist tulenevate huvide alahindamine, või ka nendest osaliselt või täielikult loobumine populismi survel suur ja saatuslik viga, mida me ei või endale lubada.

Valgustusajastust ja Prantsuse revolutsiooni ideaalidest välja kasvanud liberaalne demokraatia, millele muu hulgas toetub ka tänane reeglitel põhinev maailmakorraldus, ei pruugi olla päriselt veatu, aga ometi see on parim, mille inimkond on suutnud välja mõelda ja ellu kutsuda. Mõelgem, mida tähendavad universaalsed inimõigused, sealhulgas vähemuste õigused ja inimväärikus, vastutuse võtmine oma tegude eest ning isikuvabadused - need on kätte võideldud higi ja pisarate, tihti ka inimelude hinnaga. Meil ei ole õigust ega voli seda peenrahaks vahetada.

Meie tõekspidamisi arvestavatel reeglitel põhinev multilateraalne rahvusvaheliste suhete süsteem on lubanud meil kindlustada oma vabadust ja julgeolekut ning kasvatada majanduslikku heaolu. See süsteem teenib meid ka edaspidi, kui me vaid ise selle eest koos oma liitlaste ja partneritega piisavalt hoolt kanname. Täna seisab meie välispoliitiline mõtlemine ja tegutsemine kindlal alusel, ent tulevikus tuleb meil olla veel julgem ja veel loovam. Me peame olema avatud ümbritsevale maailmale, tegema koostööd ja toetama teisi riike ja rahvaid, kes seda hädasti vajavad.

Lisaks kahepoolsele koostööle oma olulisimate partneritega on Eesti olnud aktiivne ja konstruktiivne panustaja arvukates rahvusvaheliste organisatsioonides, sealhulgas mõistagi ÜROs, mis on reeglitel põhineva maailmakorralduse peamine raamorganisatsioon. Just ÜRO Julgeolekunõukogus tõstatuvad kõik maailma ja seega ka Eesti heaolu ja julgeolekut otseselt või kaudselt puudutavad küsimused. Globaalseid küsimusi, olgu nendeks kliima või areng, vaesuse vähendamine või parem ligipääs haridusele, saab kõige paremini lahendada just läbi ÜRO. Ukraina sündmused - Krimmi illegaalne annekteerimine ja Venemaa agressioon Ida-Ukrainas - tõestasid meile veenvalt, et Euroopa ja meie lähipiirkonna julgeolek vajab tähelepanu ka globaalsel tasandil. Olen veendunud, et Eesti julgeolekuhuvid on enim kaitstud, kui ÜRO Julgeolekunõukogu koosseisu kuulub mõni meie regioonis asuv ja meiega sarnaseid väärtusi ja julgeolekutaju omav riik. Suuresti seetõttu kandideeribki Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-21. Juba praegu võib öelda, et kandideerimise käigus oleme teinud Eestit suuremaks ja tuntumaks, tutvustades meie huve ja prioriteete maailma kaugemaiski paigus.

Austatud rahvaesindajad,

Lubage mul nüüd pöörduda kolme olulisema teemavaldkonna juurde, millel soovin täna keskenduda. Need on: julgeolek, meie ühine tulevik Euroopas ning meie kodanike kaitse ja ärihuvide edendamine.
Alustan julgeolekust. Olen veendunud, et parim ravim mistahes julgeolekuohu vastu on meiega samu väärtusi jagavate liitlaste ja partnerite ühtsus. NATO on ja jääb Eesti riigi sõjalise kaitse nurgakiviks ning meie NATO-liikmesus ja NATO aluslepingu Artikkel 5 on meie vastastele kõige mõjuvam heidutus. Varssavi tippkohtumise otsuste ellu rakendamine, sealhulgas Eestisse, Lätisse, Leetu ning Poola lähetatud liitlasvägede saabumine on meie julgeolekut märkimisväärselt kindlustanud. Sel aastal valmistume juulis Brüsselis toimuvaks NATO tippkohtumiseks, kus keskendume sellele, kuidas Alliansi heidutushoiakut veelgi tugevamaks muuta.

Samavõrd oluline kui NATO sõjaline valmidus on solidaarsus Euroopa Liidus, samuti Euroopa Liidu ja NATO koostöö. Euroopa Liidu globaalstrateegia rõhutab vajadust tugevama Euroopa järele. See on Euroopa Liidu kaitsekoostöö tugevdamise üheks suunanäitajaks. Aktiivne ja tugev ühine välis- ja julgeolekupoliitika pakub lisavõimalusi julgeolekuohtude ennetamiseks. Eesti eesistumise ajal edukalt ellu kutsutud Euroopa kaitsedimensiooni tugistruktuur PESCO annab võimaluse tugevdada liikmesriikide reaalset kaitsevõimet, vähendada kulusid, parandada olukorrateadlikkust ja vajadusel kiirendada vägede siirmist. Euroopa liitlaste suurem panus parandab mõistagi ka Atlandiülest julgeolekut.

Muidugi ei olda Atlandi ookeani erinevatel kallastel mitte kõigis küsimusis ja alati ühel meelel. Teatud erimeelsusi on täna ja on olnud varem ning selle pärast ei pea me kindlasti musta masendusse langema. Saan kinnitada, et Euroopa suhted USAga on jätkuvalt tugevad. Seda kinnitavad ka USA Euroopa julgeolekut puudutavad otsused ning nende rakendamiseks eraldatud ressursid. Eesti kahepoolsed suhted USAga on samuti tugevad ja kindlad. Mitte kunagi varem ei ole Eesti pinnale astunud niivõrd suur hulk kõrgetasemelisi külalisi ookeani tagant kui viimase aasta jooksul. Ameerika Ühendriikide teadlikkus meie piirkonna strateegilisest olukorrast on viimaste aastate jooksul märgatavalt tõusnud ja koostöö tihenenud.
Tugev Atlandi-ülene side on nii eurooplaste kui ameeriklaste huvides. Mida tihedamalt suudavad Euroopa ja Ameerika koordineerida oma poliitikaid sellistes keerulistes ja tundlikes küsimustes nagu julgeolekuolukord Korea poolsaarel, Iraani tuumaleppe tulevik, Lähis-Ida rahuprotsess või sanktsioonid rahvusvahelise õiguse rikkujate vastu, seda suurem on edu saavutamise tõenäosus. Liitlaste ühtsus on meie tugevus.

Juba aastaid esitavad meie julgeolekule ja demokraatlikule õiguskorrale väljakutseid ka ekstremistlikud rühmitused, kes kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks terroristlike rünnakuid. Ohud, mis ähvardavad Euroopat lõunasuunalt, ei ole kadunud ja nendega tuleb tegeleda ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO koostöös Vahemere kõigil kallastel. Ekstremistlike ideoloogiate levik ja terrorism on pikaajalised ja mitmetahulised julgeolekuohud. Võitlus nendega hõlmab ka sõjalisi aspekte, kuid kestlikud lahendused peavad ulatuma palju kaugemale terrorismi relvastamise, rahastamise või internetis tehtava propaganda tõkestamisest. Islamiriigilt on võimalik tagasi võtta territoorium - ja selles on rahvusvaheline koalitsioon viimasel aastal teinud olulisi edusamme - kuid võitlus ideoloogilisel ja psühholoogilisel tandril ei ole veel kaugeltki lõppenud. Pikas vaates toovad edu eelkõige terrorismi kasvulavaks olevate piirkondade majanduslik areng ning inimeste töö- ja haridusvõimaluste parandamine.

Head kuulajad,

pöörame nüüd pilgu Euroopa tuleviku suunas.

Mõne kuu pärast täitub Eestil 14 aastat Euroopa Liidu liikmena. Millised on olnud need aastad Eestile ja Euroopale?
Euroopa ühise majandusruumi osana on Eesti majanduse maht mitmekordistunud. Euroopa Liidu liikmesriikides õppimine, töötamine ja reisimine on saanud meie inimeste igapäevase argielu osaks. Paraku kipume me neid hüvesid tihti unustama, nurisedes bürokraatia ja meile justkui väljaspoolt peale surutud poliitiliste valikute üle. Ka meil Maarjamaal on üha enam - tihti kunstlikult ja päevapoliitilistest huvidest ajendatuna - hakatud ennast Euroopa Liidule vastandama, muuhulgas väitega, justkui õõnestaks Euroopa Liidu ühistes otsustes ja poliitikates osalemine meie suveräänsust. Selline retoorika külvab ühiskonnas irratsionaalseid hirme, ent ei paku paraku mingeid konstruktiivseid lahendusi Seetõttu pean sellist tegevust sügavalt vastutustundetuks,.
Ühegi otsuseni Euroopas ei jõuta ilma meie osaluseta. Euroopa Liidu tulevik on rohkem, kui me seda endale teadvustame, meie endi kätes. Eduka eesistumise kogemusega varustatult saame jääda Euroopa Liidu tulevase arengu eestvedajate hulka, tihendada koostööd Põhjamaade, Läti, Leedu, Beneluxi riikide, Prantsusmaa, Saksamaa ja ka mitmete teiste vastutustundlikult tegutsevate liikmesriikidega. Neis poliitikavaldkondades, kus liigutakse nii-öelda mitmel kiirusel, eelistame meie edasi minna üheskoos võimalikult paljudega, hoides ust lahti ka nendele, kes soovivad liituda hiljem.

Et muuta meie liit paremaks ja kodanikele lähedasemaks, et võimaldada liikmesriikide juhtidel pidada sügavamaid poliitilisi debatte, on Ülemkogu eesistuja Donald Tusk algatanud nn Leaders' Agenda ehk liikmesriikide juhtide kohtumised kõige prioriteetsematel teemadel. 2018. aastal on planeeritud üheksa sellist mitteametlikku arutelu. Aga Euroopa tulevikku ei saa mõistagi kujundada ainult juhid ja kõrged ametnikud ning ma loodan, et meid ootab ees ka tõsine arutelu sotsioloogide, majandusteadlaste, mõtlejate, see tähendab meie kõigi osalusel. Kutsun teid kaasa mõtlema ja osalema ka Euroopa tuleviku aruteludes, et kujundada Euroopa Liit just selliseks, millisena seda vajavad Eesti inimesed.

Inimeste usu ja usalduse hoidmine Euroopa vastu on kriitilise tähtsusega. Vabadused on Euroopa Liidu DNA-s, aga nende edendamist tuleb jätkata poliitikatega, mis loovad kodanikele kindlustunnet: piiride kaitsmine, immigratsiooniga tegelemine, majanduse edendamine, korruptsiooniga võitlemine. Oluline on luua sünergiat erinevate Euroopa Liidu poliitikate vahel, näiteks majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Inimeste turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks on vajalik sise- ja välisjulgeoleku-alaste tegevuste koordineeritus. Euroopa riikide majanduslik heaolu ja elatustase on suurel määral seotud kõiki Euroopa Liidu piirkondi hõlmavate ühendustega, mistõttu on olulised edukad energia- ja transpordiprojektid.

Tähtis on Euroopa Liidu tegutsemisvõime kriisihetkedel. Selle kinnituseks on Euroopa Liidu ühtne positsioon Venemaa Ukraina-vastase agressiooni osas, mis seisab kindlalt Euroopa julgeolekukorralduse aluspõhimõtete eest ja vastustab rahvusvahelise õiguse jõhkraid rikkumisi. Ajal, mil Ukraina läheneb 2019. aasta valimistele, tuleb meil koos teiste Ukraina sõprade ja doonoritega toetada igakülgselt olulisi reforme ja olla samas nõudlik korruptsioonivastase võitluse osas. Just nii toetame kõige paremini Ukraina suveräänsust ja iseotsustusõigust. Mõistagi on meie huvi ja eesmärk aidata kaasa kõigi kuue idapartneri reformidele, pidades eriti silmas kolme assotsieerunud partnerit, see tähendab, lisaks Ukrainale ka Gruusiat ja Moldovat. Nende rahvaste Euroopa-püüdlustel on meie täielik toetus. Seda kinnitasime ka novembri lõpus toimunud Idapartnerluse tippkohtumisel.

2018. aastal kujuneb Eesti jaoks oluliseks Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku arutelu, mis peab arvesse võtma ühe suure liikmesriigi eelseisvat lahkumist EList. Sellest tulenevalt võib meie ühine eelarve väheneda. Eesti seisukoht on, et kui me soovime näha tõhusamat ja teovõimelisemat Euroopat, peame olema ka ise valmis, nüüd juba mõnevõrra jõukama liikmesriigina, pisut rohkem panustama. Eesti on senini olnud Euroopa Liidu eelarve üks suuremaid kasusaajaid. Keskmiselt oleme me iga sisse makstud euro eest saanud tagasi 3,5 eurot. Netosaajaks jääme me kindlasti ka järgmisel eelarveperioodil. Euroopa Liidu vahendid on oluliselt toetanud meie struktuursete reformide läbiviimist, loonud majanduskasvu ning töökohti, aidanud arendada taristut ja edendada teadustegevust. Ka järgmise eelarveperioodi võimalikus rahastamises on kavandatud mitmeid Eestile prioriteetseid projekte, sealhulgas Rail Baltic, elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopaga, teadus- ja arendustegevus.

Austatud kuulajad,

järgnevalt peatun meie kodanike ja Eesti majandushuvide kaitsmisel maailmas.
Viimaste aastate kriisid ja terroriaktid, sealhulgas Euroopas, on teravdanud inimeste arusaama võimalikest ohtudest välismaal. Ka välisministeerium on teinud kõik endast oleneva, et meie inimesed oleks paremini kaitstud ja meie kodanike teadmised reisisihtkohtadest oleksid aja- ja asjakohased. Meie inimestel on võimalik abi saada igas maailma paigas Eesti saatkondadest ja aukonsulitelt, meie partnerite ja Euroopa Liidu esindajatelt. Välisministeerium pakub ööpäevaringselt hädaabikõne võimalust uuendab operatiivselt turvalist reisimist puudutavat infot oma kodulehel. Oleme suutnud lahendada kõige keerulisemad konsulaarjuhtumid Iraagis, Indias ja Afganistanis ning seni on meil õnnestunud kõik oma inimesed õnnelikult koju tuua. See on teoks saanud tänu Eesti diplomaatide ja ametnike täielikule pühendumisele, kogemusele ja kannatlikkusele ning meie liitlaste ja partnerite kaasabile.

Sama pühendunud on ka meie äri- ja majandusdiplomaadid. Eesti ekspordi suhe SKP-sse on 80 protsenti, mis on üks kõrgemaid näitajaid nii Euroopa Liidus kui kogu maailmas. Odav tööjõud ja odav tootmine kui meie kunagised konkurentsieelised on kadumas. Samas on Eesti edulugu ja meie globaalsed võimalused, eelkõige e-valitsemise ja IT teenuste arendaja ja pakkujana, kaugelt suuremad, kui me ise ehk oleme adunud. Ligipääs Euroopa Liidu ühisturule tugeva WTO reeglitel põhineva vabakaubandussüsteemi taustal aitab meil jõuliselt edasi areneda ka uutes tingimustes, kus enamus majanduskasvust maailmas toimub väljaspool Euroopa Liitu. Kuivõrd edasiseks kasvuks vajame meie avatud majandusena ka avatud globaalset majanduskeskkonda, jätkame jõupingutusi kõigi Eesti oluliste partneritega vabakaubanduslepingute sõlmimiseks. Viimaste aja positiivsetest näidetest tahaks siinkohal esile tõsta äsja ajutiselt jõustatud vabakaubanduslepingut Kanadaga ja Eesti eesistumise ajal lõpusirgele jõudnud läbirääkimisi Jaapaniga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks.

Meie ärihuvide edendamise võti ei pruugi täna enam seisneda selles, et teeme kõike seni tehtust rohkem ja suuremas mahus. Pigem toob edu oma nišivõimekuste sihikindel arendamine. Samuti peame ettevõtjate ärihuvidest lähtuvalt suutma paremini kombineerida erinevaid riiklikke vahendeid ja võimeid eraettevõtete omadega.

Majanduslik heaolu ja julgeolek on ühe mündi kaks külge: tegus ja sihikindel äridiplomaatia toetab meie välis- ja julgeolekupoliitikat, turvalise keskkonnaga kaasnev stabiilsus loob eeldused edukaks majandusarenguks. Tihe põimumine ja koostöö, ühised jõupingutused meie majandushuvide edendamisel erasektoriga ja teiste ametkondadega on sama olulised kui koostöö liitlastega meie julgeoleku kindlustamisel. Vaid nii võib küsimusest 'Is Narva next?' saada tõdemus, et jah, just Narva on parim sihtkoht järgmise investeerimisotsuse langetamisel.

Ka arengukoostöö seisab pikas perspektiivis just meie inimeste ja huvide eest. Eesti on kinnitanud soovi panustada aastaks 2030 arengukoostöösse 0,33 protsenti SKT-st. Täna jääme napilt alla 0,2 protsendi. Mina olen kindel, et riigi poolt välisministeeriumile usaldatud arengukoostöö vahenditega teeme Eestile tänuväärset müügitööd maailmas ja muudame samas meid ümbritsevat maailma paremaks ning turvalisemaks, aidates teisi riike järele kodus läbiproovitud lahendustega.

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Lubage mul lõpetada Jaan Tõnissoni sõnadega, kes 100 aastat tagasi, juba enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, kirjutas nõnda: ' …Tarvilik on isikuid ära tähendada, kelle ülesandeks on väljaspool kodumaad meie rahvusliste huvide kaitseks välja astuda.' 14. novembril 2018 tähistame me tähtpäeva, mil välisministeerium on de jure ja de facto tegutsenud järjepidevalt ei rohkem ega vähem kui sajandi. Välisteenistuse ees seisvaks peamiseks ülesandeks on alati olnud kindlustada Eesti riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. Nagu sada aastat tagasi, nii töötavad Eesti diplomaadid ka täna meie iseseisvuse kindlustamise eesliinil. Nad töötavad selle nimel, et me poleks enam kunagi üksi ja et meid võetaks kogu vabas maailmas kui riiki ja ühiskonda, mille eest ja mille kaitseks tasub vajadusel tuua ka ülim ohver.

Kui meie edu mõõdupuu üks ots ulatub välismaailma, siis teine ots on kindlalt ankurdatud kodumaa mulda. Välispoliitika ei tööta iseenese jaoks, vaid meie inimeste huvides. See on taganud meile edu ajaloo otsustavatel hetkedel ja on ainuvõimalik tee ka edasi. Nii nagu riigikaitsesse, tuleb ka välisteenistusse keerulistel aegadel rohkem investeerida. Lõpuks on just diplomaatia kõige tõhusam ja tegelikult ka kuluefektiivsem vahend meie julgeoleku tagamisel. Eesti inimeste julgeolek, majanduslik heaolu ja kindlustunne on ka edaspidi meie välispoliitilise tegevuse peamine ülesanne ja inspiratsiooni allikas.

Tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama Teie küsimustele.