Esimese kahe kuu eelarvepuudujääk jäi eelmisest aastast väiksemaks

Veebruari lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,7 protsendini SKP-st ehk 197 miljoni euroni.

Võrreldes 2020. aasta veebruari lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,16% ehk 30 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Samas vähenesid tulud kaupade ja teenuste müügist 10 miljoni euro võrra, mis on tingitud peamiselt CO2 kvootide müügitulu langusest. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv kiirenes veebruari lõpuks 9,1%ni ehk 109 miljoni euroni.

Töötukassa eelarve puudujääk on 2020. aasta kahe esimese kuuga võrreldes suurenenud 25,8 miljoni euro võrra tulenevalt ligi 20 000 inimese võrra suurenenud töötute arvust, mis kasvatas töötuskindlustushüvitiste kulusid. Enamus puudujäägist tuleb töötasu toetusest Harju- ja Ida-Virumaa ettevõtetele.
Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 25,2 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu, kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk on eelnevast aastast 22,2 miljonit eurot väiksem. Kulude kasv ületas tulude kasvu eelkõige investeeringute ning tööjõukulude osas.

Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes:

2021. aasta veebruari kulude mahtu suurendab peamiselt toetuste kasv

2021. aasta veebruari riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid eelmise aasta veebruari 554,7 miljonilt eurolt 638,4 miljoni euroni, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 15 protsenti. Peamiselt kasvasid antud kodumaised toetused 72 miljoni euro võrra.

Antud kodumaistest toetustest suurenesid veebruaris tegevustoetused 50 miljonit eurot, sotsiaaltoetused 12,4 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine 9,6 miljonit eurot eelneva aasta veebruariga võrreldes. Sotsiaaltoetuste kasv on tingitud peamiselt vanaduspensionikulude suurenemisest veebruaris 13,2 miljoni euro võrra. Tegevustoetuste kasvu põhjustab kultuurivaldkonnas tegutsevatele sihtasutustele ja mittetulundusühingutele makstavate tegevustoetuste suurenemine, tervishoiukulude katteks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks makstav toetus ja Eesti korralise kuumakse suurenemine Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Riigieelarveliste asutuste kogukulud kasvasid 2021. aasta veebruaris eelneva aastaga võrreldes 844,5 miljonilt eurolt 913,9 miljoni euroni ehk 69,4 miljonit eurot. Kogukulude kasvu põhjuseks on peamiselt antud toetuste suurenemine aastas 72,9 miljoni euro võrra ehk 17,5%. Kogukulude kasvu vähendas muude tegevuskulude vähenemine kogumispensionimakse eraldise vähenemise tõttu 23,1 miljoni euro ulatuses.

Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aasta veebruariga võrreldes 5,7 miljonit eurot ehk 41%. Käesoleva aasta suuremahuliste taristu, õppehoonete ja riigipiiri ehitusprojektide tõttu on esimese kahe kuu jooksul investeeringud suurenenud 15 miljonit eurot ehk 64% eelneva aasta sama ajaga võrreldes.

Majandamiskulud suurenesid 2021. aasta veebruaris kokku 5,8 miljonit eurot ehk 10,7% eelneva aasta sama ajaga võrreldes. COVID-19 pandeemia mõjul suurenesid koroonaviiruse leviku piiramise tõttu meditsiini- ja hügieenikulutused 6,2 miljonit eurot ning sotsiaalteenused 1,4 miljonit eurot eelneva aasta veebruariga võrreldes. Eelnevast aastast oluliselt külmema talve tõttu suurenesid veebruaris kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 1,1 miljonit eurot.

Tööjõukulud suurenesid eelneva aasta veebruariga võrreldes 5 miljonit eurot ehk 6,7%, millest pensionieraldiste suurenemine moodustab 1,2 miljonit eurot. Lisaks on tööjõukulude kasv põhjustatud koroonakriisi haldamisega seotud täiendava tööjõuvajadusega, ületunnitöö, täiendavate ülesannete eest maksutud lisatasudest ja võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.

Eelneva aasta veebruariga võrreldes on kasvanud riigieelarveliste asutuste töötajate arv Haridus- ja Noorteameti ning Rahapesu andmebüroo loomise tõttu, mis on samuti üheks tööjõukulude kasvu põhjuseks riigieelarvelistes asutustes.

Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2021. aasta veebruaris, miljonites eurodes, muutus protsentides eelmise aastaga võrreldes:

Margus Täht, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.