MKM saatis avalikule konsultatsioonile kiire internetiühenduse rajamise plaani

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt saatis avalikule konsultatsioonile Eesti lairiba arendamise plaani aastateks 2021-2030, mille eesmärk on kümnendi lõpuks varustada terve Eesti kättesaadava ülikiire, kindla ja taskukohase internetiühendusega.

'Koroonakriis on väga selgelt toonud esile need kohad Eestis, kus täna puudub kiire internetiühendus. Viimase kahe aasta jooksul on muutunud just kiirest internetist sõltuvad digilahendused meie igapäevaelus üha olulisemaks ning see trend jätkub kindlasti ka tulevikus. See nõuab aga järjest paremat, kiiremat ja töökindlamat internetiühendust üle Eesti. Nüüd saatsimegi avalikule konsultatsioonile plaani, kuidas viia kiire internetiühendus just sinna, kus seda enim vajatakse,' rääkis minister Andres Sutt.

Lairiba arendamise plaan 2021-2030 annab detailse ülevaate hetkeolukorrast juurdepääsuvõrkude kaetuse osas ning tutvustab riigi plaane sidetaristu ehitamise toetamiseks turutõrkepiirkondades aastatel 2021-2030. Samuti on riigil esmakordselt kavas toetada ka katkematu 5G ühenduse tagamist peamistel Eesti transpordikoridoridel. Tagasisidet oodatakse aprilli lõpuks. 'Minu jaoks on oluline, et kõik osapooled oleksid protsessis kaasatud ning meil oleks võimalik koguda tagasisidet üle Eesti,' lausus Sutt.

Aastatel 2021 kuni 2027 on valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24,29 miljonit eurot on EL taasterahastu vahendid ja 45 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengufondi vahendid.

MKM ettepanekul tuleks toetuste jagamisel tagada regionaalne tasakaal ning jagada raha vastavalt maakondades olevale kiire interneti nn valge ala suurusele. Lisaks tuleks ministeeriumi hinnangul anda toetust ainult väljaspool linnu asuvate hoonete ühendamiseks. 'Kui eeldada ühele aadressile liitumise võimaluse loomise eest maksimaalseks toetuse suuruseks 3000 eurot, nagu ta varasemate toetusmeetmete puhul on olnud, siis oleks võimalik selle 69 miljoni euro eest luua liitumise võimalus ligi 23 000 aadressile,' märkis Sutt.

Kuigi projektide puhul on kõige olulisemaks hindamiskriteeriumiks küsitava toetuse suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressi kohta, võetakse hindamisel muuhulgas arvesse ka näiteks seda, kas liitumise võimalus luuakse lastega peredele või kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte ühendamiseks. 'Need projektid, mis toovad kiire interneti lastega peredeni, koolideni, raamatukogudeni või ettevõteteni, saavad kindlasti täiendavaid punkte,' märkis minister. 'Esialgsete plaanide järgi liigume tempos 1 taotlusvoor aastas ja pärast toetuse saamist on ettevõtjal 2 aastat aega, et võrk valmis ehitada.'

Kuigi digitaalse majanduse ja ühiskonna indeksi (DESI) järgi on Eesti näitajad nii ülikiire lairibaühenduse kättesaadavuse kui ka mobiilse interneti kasutuselevõtu osas head, siis püsivõrgu kaetuse poolest asume koos naaberriikidega Euroopas pingerea lõpus. Ministri sõnul on selle peamiseks põhjuseks meie vähene asustustihedus, mistõttu on selge, et turutõrkepiirkondades tuleb riigipoolse toetusega jätkata. 'Selleks, et Eestis saaks aastaks 2030 sõltumata asukohast kasutada uudseid digiteenuseid, anname panuse eri suundadel. Kindlasti jätkame kiire interneti juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, lisaks toetame 5G baastaristu rajamist Eesti olulisematel transpordikoridoridel ja valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades,' lisas Sutt.

Tutvu Eesti lairiba arendamise plaaniga aastateks 2021-2030.