Eesti Pank

04/21/2017 | Press release | Distributed by Public on 04/21/2017 03:08

Eesti era- ja valitsemissektori võlakoormus mullu ei muutunud

  • Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatest pankadest varasemast rohkem, mujalt varasemast vähem
  • Majapidamiste säästud kasvasid endiselt kiiremini kui laenukohustused
  • Eesti erasektori võlakoormus on rahvusvahelises võrdluses keskmine, valitsemissektori oma väike

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlikud investeeringud ja ettevõtetevahelise laenamise vähenemine. Eestis tegutse­vatest pankadest võetud laenude ja liisingute jääk kasvas 2016. aastal kiiresti, 8%. Ettevõtete laenamine välismaalt püsis aasta jooksul ligikaudu samal tasemel, kuid ettevõtete omavaheline laenamine ja valdusfirmadelt laenamine vähenesid märgatavalt. Seetõttu suurenesid ettevõtete võlakohustused 2016. aastal kokku vaid 0,2%.

Majapidamiste laenukohustused kasvasid mullu sama kiiresti kui sissetulekud, kuid pisut aeglasemalt kui säästud. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosisid majapidamiste laenunõudluse suurenemist ning laenukohustused kasvasid 6%. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka teistelt laenuvahendajatelt võetud laenude maht. Tänu sissetulekute kiirele kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste sularaha ja hoiuste maht aastaga rohkem kui 8%. Lisaks kasvas majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus aastaga ligikaudu veerandi võrra. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest näitajast siiski veel väiksemad.

Eesti erasektori (ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe 2016. aastal märkimisväärselt ei muutunud ja oli aasta lõpus 127%. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see keskmine tase. Võrreldes riikidega, kus on meie omaga sama sissetulekutase, on Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus aga suhteliselt suur. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal väga vähe ja oli aasta lõpus 9,7% SKPst.

Eesti majandus oli eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See tuleneb sellest, et Eesti majapidamised ja ettevõtted on rohkem säästma hakanud ning investeeringud Eesti majandusse on vähenenud. Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendavad küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samal ajal mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.

Lisateave:
Leanyka Libeon
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959
E-post: Leanyka.Libeon@eestipank.ee
Meediapäringud: press@eestipank.ee