Valitsuse 30.06 istungi kommenteeritud päevakord

1. Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu

Esitaja: justiitsminister Maris Lauri

Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga kavandatakse kohtuekspertiisiseaduses (KES) mitmeid muudatusi. Peamised muudatused saab jagada viide gruppi:

1) Mõistetega seonduv. Eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuste parema arusaadavuse tagamine, eksperdi õiguste ja kohustuste selgem regulatsioon, ekspertiisi ja uuringu eristamine, ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsiooni loomine.

2) Andmekogude ja registrite ühetaoline ja piisav reguleerimine, sh andmekaitsenõuetele vastavuse tagamine. Uusi registreid ei looda, liidetakse kaks senist registrit (riiklik sõrmejälgede register ja riiklik DNA-register) üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks.

3) Riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuse muutmine registreeritud eraeksperdiks ja nendega seotud regulatsiooni muutmine.

4) Ekspertiisitegevuse korraldamisega seonduv. Ekspertiisiasutuse rolli tegelikkusele vastav regulatsioon; ekspertiiside nimekirja ja neile esitatavate nõuete ajakohastamine; ekspertiisi tellimine välismaalt ja ekspertiisi tegemine välismaale.

5) Ekspertiisitegevuse rahastamisega seonduv. Ekspertiiside hinnakirja väljaviimine seadusest valitsuse määruse tasandile ning ekspertiiside rahastamise aluste kehtestamine seadusega.

Uuendatud seaduse peamised eesmärgid on:

1) kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus;

2) kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele;

3) kohtuekspertiisi kui teenuse kiirem ning parem kättesaadavus ja parem kvaliteet.

Lisaks muudetakse KES-iga seonduvaid teisi seadusi.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril.

2. Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu

Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu

Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu eesmärk on luua riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks. Eelnõu abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika eesmärke ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning EL-i eelarveperioodideks 2014-2020 ja 2021-2027 koostatud rakenduskavasid. Eelnõu aitab kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele ning aitab tagada kalamajandusliku riigiabi andmist EL-is kehtivate reeglite kohaselt.

Seaduse jõustumine on prognoositud 2023. aasta 1. jaanuariks.

3. Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkulepe, mis sõlmiti 7. juunil 2022.

Kokkuleppe eesmärk on lõpetada kahepoolne investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping Norraga. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ja Norra investorite võrdne kohtlemine.

4. Arvamuse andmine välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) kohta

Esitaja: siseminister
Tüüp: arvamuse andmine

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 1. juunil algatatud seaduseelnõu. Seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon sooviga piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana ning muuta välismaalase makstava töötasu suuruse nõudeid. Samuti nähakse ette õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemise alused juhuks, kui välismaalane on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise.

Samasisulise eelnõu kohta andis valitsus arvamuse 17. veebruaril, 2. juunil, 9. juunil ja 16. juunil 2022. Võrreldes varasemate eelnõudega on seekord lisatud muudatus, millega tühistatakse välismaalaste seaduses sätestatud töötasu erisus isikutele, kellel on Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas alates 2022. a 24. veebruarist seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks

Siseministeerium eelnõu ei toeta. Suur osa esitatud ettepanekutest välismaalaste seaduse muutmiseks on tänaseks Riigikogu poolt heaks kiidetud ja jõustunud. Muudatusi, mis puudutavad hooajatöötajana Eestis lubatud lühiajalise töötamise perioodi lühendamist ja tööandja poolt välismaalasele makstava töötasu nõude suuruse läbivat tõstmist ei pea siseministeerium jätkuvalt põhjendatuks. Eelnõu ei ole varem toetanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ega haridus- ja teadusministeerium.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 11. juuliks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.

5. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu

Esitaja: tervise- ja tööminister
Tüüp: Määruse eelnõu

Kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu.

Määruse eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud isikutele. Eelnõuga laiendatakse tervishoiuteenuste loetelus gripivaktsiini sihtrühma vastavalt riikliku immuniseerimiskava muudatusele. Sihtrühma lisanduvad kuni 7-aastased lapsed, suurenenud terviseriskiga 8-19-aastased isikud ja rasedad.

Samuti lisatakse tervishoiuteenuste loetellu tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamise teenused (sh esmane nõustamine 50 min, nõustamine 15 min, kaug- ja videonõustamine).

Eriarstiabi tervishoiuteenuste loetellu lisatakse psühholoog-nõustaja vastuvõtt (sh kaug- ja videovastuvõtt), et luua võimalus täiendavate spetsialistide kaasamiseks vaimse tervise probleemide lahendamisel. Samuti täiendatakse taastusravi teenuseid kõrgtehnoloogiliste seadmete valmisolekutasudega ning muudetakse diagnoosipõhiste kompleksteenuste hindu ja hinnapiire tulenevalt IT üldkulu komponendi maksumuse muutumisest, mis tõstetakse seniselt 0,1855 eurolt 0,47 eurole.

Ravimiteenustes laiendatakse rauaravi teenuste sihtrühma eesmärgiga võimaldada ravimiteenuste kasutamist preoperatiivse rauavaeguse ja aneemia korral ning ägeda verekaotuse järel ilma eelnevalt suukaudseid rauapreparaate kasutamata.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste rahaline kogumõju on 9,53 miljonit eurot, millega on haigekassa 2022. aasta eelarves arvestatud.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatused on tehtud Sotsiaalministeeriumi ja erialaühenduste esitatud tervishoiuteenuste ja ravimiteenuste taotluste alusel ning Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul.

Määrust rakendatakse alates 1. juulist 2022. a.

6. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 "Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas" muutmine

Esitaja: majandus- ja taristuminister
Tüüp: Määruse eelnõu

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on seotud Riigikogus 18. mail 2022 vastu võetud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega, mis jõustus 18. juunil 2022. Lennundusseadust täiendati maapealset teenindust käsitleva peatükiga. Sellega võetakse täielikult üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Seoses direktiivi täieliku ülevõtmise ning maapealse teeninduse regulatsiooni sätestamisega lennundusseaduses, tuleb Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 "Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas" 8. peatükk tunnistada kehtetuks.

7. Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel

Esitaja: siseminister

Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse uue terviktekstiga kehtestatakse regulatsioon otsingu- ja päästetööde korraldamiseks ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamiseks. Edaspidi vastutavad nende ülesannete täitmise eest kaks asutust - otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamise eest Kaitsevägi. Reostuse tõrjumise korraldamine piiriveekogudel jääb PPA ülesandeks.

Uue määrusega reguleeritakse täpsemalt reostuse avastamise ja likvideerimise korraldamisega seonduvat. Samuti viiakse määrus kooskõlla välislepingutes võetud kohustustega ning senise praktikaga otsingu- ja päästetööde tegemisel.

Uus terviktekst jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

8. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" muutmine

Esitaja: majandus- ja taristuminister
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse eelnõu täpsustab, milliseid andmeid mootorsõiduki või selle haagise valmistaja parandusmeetmete kohta tuleb liiklusregistrisse kanda ja milliseid andmeid surumaagaasi ja veeldatud maagaasi toitesüsteemidega (erisüsteemid) sõidukite kontrolli kohta liiklusregistris hoitakse.

9. Nõusoleku andmine

1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääneranna vallale (Laulepa külas Leeda tee L1 ja Seira külas Rootsi tee kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga antakse Keskkonnaministeeriumile nõusolek Lääneranna vallas Laulepa külas asuva Leeda tee L1 (pindala 2189 m², sihtotstarve transpordimaa) ja Seira külas asuva Rootsi tee (pindala 6104 m², sihtotstarve transpordimaa) kinnisasjade otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääneranna vallale. Kinnisasjadel asuvad teed, mida kohalikud elanikud kasutavad igapäevaseks liiklemiseks. Vald soovib teed tervikuna võtta kasutusele avalikult kasutatavate kohalike teedena ning hakata täitma tee omaniku ülesandeid.

2) Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna Tehnikaülikoolile (Tallinnas Vana-Mustamäe tn 52 kinnistu)

Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Haridus- ja Teadusministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olev Tallinnas Nõmme linnaosas asuv Vana-Mustamäe tn 52 kinnistu (pindala 35 m², sihtotstarve tootmismaa) Tallinna Tehnikaülikoolile. Kinnisasjal asub puurkaev, mida kasutab Tallinna Tehnikaülikool ning mis teenindab ülikoolile võõrandatud Glehni lossi.

10. Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 52 "Riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni moodustamine" muutmine

Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu muudab Eesti säästva arengu komisjoni koosseisu ning täpsustab ülesandeid. Ühendatakse seni eraldi tegutsenud ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatest koosnev säästva arengu komisjon ja 2008. aastal moodustatud ministeeriumide esindajatest koosnev säästva arengu töörühm.

Komisjoni hakkab juhtima riigisekretär ning komisjoni liikmeteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Pangaliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Mittetulundusühing Arengukoostöö Ümarlaud, Mittetulundusühing Eesti Haridusfoorum, Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda, Rektorite Nõukogu.

Komisjoni ülesanded on:

1) teha ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" tegevuskavas säästva arengu eesmärkide saavutamiseks;

2) kiita heaks Eesti säästva arengu indikaatorite nimekiri säästva arengu eesmärkide saavutamise seireks;

3) koostada ja kiita heaks Eesti riigipõhine ülevaade ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskava 2030 elluviimisest;

4) viia ellu ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja anda sisend oma tegevustest kestliku arengu platvormi.

11. 2022/2023. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta

Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kehtestab riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära järgmiseks õppeaastaks. 2022/2023. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäär ühe laenutaotleja kohta on 3000 eurot. Võrreldes senisega suureneb summa 500 euro võrra. Laenumäära kehtestab valitsus iga aasta 1. juuliks.

Eelmisel õppeaastal võttis õppelaenu 1288 õppurit, mis on 3 protsenti kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.

12. Eesti kodakondsuse andmine

1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitajaa: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

3) Eesti kodakondsuse andmine (48 isikut)

Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 48 isikule naturalisatsiooni korras.

4) Eesti kodakondsuse andmine (24 isikut)

Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister esitab ettepaneku anda 24 isikule Eesti kodakondsus tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikutest on 1 Valgevene, 1 India, 1 Türgi ja 21 Venemaa kodanikud.

5) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)

Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister esitab ettepaneku anda kolmele isikule Eesti kodakondsus tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Ühel isikul on praegu Venemaa, teisel Ukraina ja kolmandal Leedu kodakondsus.

13. Eesti kodakondsuse taastamine (V. A.)

Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus.

14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J. K.)

Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on seitsmel korral karistatud kriminaalkorras ning kuuel korral väärtegude eest. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

15. Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid, loetelu muutmine

Esitaja: majandus- ja taristuminister
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Põhja-Sakala Vallavalitsus esitas taotluse, et Võhma-Reegoldi asemel rajada Võhma-Kahala kergliiklustee.

2021. a riigieelarvega eraldati Põhja-Sakala Vallavalitsusele Võhma-Reegoldi kergliiklustee rajamiseks riigieelarvest 200 000 eurot. Projekti ettevalmistamise käigus selgus, et kergliiklustee rajamise vajadus Võhma-Reegoldi suunal ei ole Võhma piirkonnas sedavõrd oluline, kui seda on kergliiklustee rajamine Võhma-Kahala lõigul, et tagada liiklusohutus Võhma kooli ja lasteaia piirkonnas.

16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine

Esitaja: välisminister
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

17. Ülevaade Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tööst 2021. aasta teisel poolaastal ja 2022. aasta esimesel poolaastal

Esitaja: majandus- ja taristuminister
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Majandus- ja taristuminister esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate liikluskomisjoni tööst 2020. a II poolaastal ja 2021. a I poolaastal.

Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon moodustati 2008. a. Komisjoni ülesanneteks on Eesti rahvuslikust liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, Vabariigi Valitsuse nõustamine liiklusohutusega seonduvate küsimuste lahendamisel, liiklusohutusalaste strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ja ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele liiklusohutusega seonduvate probleemide lahendamiseks. Komisjoni esimees esitab Vabariigi Valitsusele üks kord aastas 1. juuliks informatsioon komisjoni töö kohta.

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiravate meetmete rikkumise kriminaliseerimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu kohta

Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku EL Nõukogu otsuse vastuvõtmiseks, millega laiendatakse aluslepinguga sätestatud Euroopa Liidu kuritegude loetelu liidu piiravate meetmete rikkumisele. Need piiravad meetmed on vahendiks, et edendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke, sealhulgas liidu väärtuste kaitsmist, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist ning demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist. Nimetatud väärtuste alalhoidmiseks võib liit kehtestada kolmandate riikide, üksuste või üksikisikute suhtes piiravaid meetmeid.

Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud agressioon on ohuks Euroopa julgeolekule. Liidu piiravad meetmed on üheks võtmetähtsusega tööriistaks selle agressiooni vastu. Nende piiravate meetmete sihilik rikkumine või nendest sihilikult kõrvale hoidmine ohustavad seega ka nii Eesti kui teiste Euroopa Liidu riikide julgeolekut. Arvestades vajadust seista ühiselt agressioonile vastu, tuleb ka ühiselt tagada, et piiravate meetmete rikkumine tooks liikmesriikides kaasa ühetaolised tagajärjed. Arvestades olulisi väärtusi, mida liidu piiravate meetmetega kaitstakse, ennekõike avalikku rahu ja julgeolekut, on selliste meetmete rikkumine piiriülese mõõtmega eriti ohtlik kuriteoliik. Seetõttu toetab Eesti liidu piiravate meetmete rikkumise lisamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka. Rõhutame samas, et laiendatud pädevuse alusel edasiste seadusandlike sammude võtmisel tuleb austada liikmesriikide õigussüsteeme ja -traditsioone, see peab vastama subsidiaarsusnõudele ning tuleb järgida üldtunnustatud karistusõiguse põhimõtteid (legitiimse eesmärgi nõue, viimse abinõu põhimõte, õigusselguse ja määratletuse põhimõte ning süüpõhimõte).

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.