ETTK - Estonian Employers' Confederation

08/09/2018 | News release | Distributed by Public on 08/08/2018 23:54

Majandusspidomeeter: ettevõtjate optimism majanduse edenemise suhtes on raugemas

09.08.2018

Tööandjate Majandusspidomeetri näit 2018 teises kvartalis langes 79-lt kilomeetrilt tunnis 78-ni. Kuigi ettevõtjate negatiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli teises kvartalis vähem ja valitsus piltlikult öeldes piduripedaali andis järele, vähenes teiselt poolt ettevõtjate optimism majanduse edenemise suhtes. Konkreetsemalt hinnati esimesest kvartalist madalamalt müügimahtu (va ehitus), väljavaateid hinnatõusule ja töötajate juurdepalkamisele. Kokkuvõttes nähakse siiski, et hinnad pigem tõusevad või jäävad samale tasemele kui langevad ja ka uute töötajate leidmiseks nähakse jätkuvalt vaeva. Suurimaks majandusarengu takistuseks peetaksegi oskustööliste puudust, vähest innovatsiooni ja rahvusvahelist konkurentsivõimet ning valitsuse majanduspoliitikat.

Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas neutraalsete hinnangute osakaal valitsuse majanduspoliitika suhtes 36,6%-lt 50%-le. Selle võrra vähenes negatiivsete hinnangute osakaal. Endiselt on 48% ettevõtjatest valitsuspoliitikaga rahulolematud ja vaid 2% rahul. Neutraalsete hinnangute kasvu võis tingida mitmete negatiivse mõjuga otsuseid tasakaalustav energiamahukate tootmisettevõtete elektri- ja maagaasiaktsiisimäära vähendamine ning see, et uusi makse riigieelarvestrateegiaga ette ei nähtud.

Järgmises kvartalis võib negatiivseid hinnanguid olla jälle rohkem, kuna valitsus on kooskõlastusringile saatnud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsuse, mis paneks tööandjale uue kohustuse maksta kindlustusmakseid juhuks, kui töötajaga peaks tööl olles juhtuma õnnetus. Kui tööõnnetuskindlustus potentsiaalselt tõstaks tööjõukulusid, siis endiselt ei ole midagi tehtud tööjõupuuduse probleemi leevendamiseks, kuigi just see on hetkel tööandjate jaoks suurim probleem. Ka kauaoodatud energiamahukate ettevõtete elektri ja maagaasiaktsiisimäära vähendamisest ei piisa ettevõtjate hinnangul energiahinna konkurentsivõimeliseks muutmiseks naaberriikidega võrreldes. Nimelt energiaintensiivsuse kriteerium on seatud väga kõrgele, mistõttu kvalifitseeruvad madalamatele aktsiisimääradele vaid üksikud ettevõtted. Elektriaktsiisi vähendamisest üksi ei piisaks ka seetõttu, et võrgutasude ja taastuvenergiatasude osaakaal elektrihinnas on isegi suurem. Näiteks võrgutasud moodustavad elektrihinnast ca kolmandiku, elektriaktsiis vaid alla 5%. Seega tuleks alandada energiaintensiivsuse kriteeriume nii juba vastu võetud elektriaktsiisi kui alles kooskõlastamisringil käinud maagaasi aktsiisivähendamise eelnõu puhul ning töötada ka võrgutasude ja taastuvenergiatasu vähendamise nimel, et energiahinnad oleksid suurtarbija jaoks naaberriikidega konkurentsivõimelised. Praegu on isegi Soomes ja Rootsis energiaintensiivse tööstuse jaoks elektrihind märksa madalam. Maagaasi hind on äritarbijale madalam nt Lätis, Leedus ja Poolas.

Kommenteerib Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp:

Üleüldiselt iseloomustab 2018. aastat hinnatõus, mis algas juba möödunud aastal ning ei võtnud tuure maha ka käesoleva aasta teises kvartalis.

Toiduainete hinnatõus oli juunis sama suur kui mais, ligi 3% ning tõus on olnud läbivalt läbi viimaste kuude. Julgen ennustada toiduhindade jätkuvat kallinemist ka järgnevate kvartalite jooksul. Seejuures on suurimateks toiduainete hindade mõjutajateks kaudsed maksud, palgasurve ja tööjõupuudus. Lisaks annab hinnatõusule hoogu praegu kestev põuane suvi, mis räsib tooraine kasvatajaid ning kasvatab tooraine hindasid.

Praeguse valitsuse kestestatud maksupakett mõjub laastavalt kõigi toodete ja teenuste lõpphindadele. Muuhulgas toimub läbi kehtestatud kütuseaktiisi, elektriaktsiisi, gaasiaktsiisi, logistikat mõjutava raskeveokimaksu, teekasutusmaksu jm topeltmaksustamine, mis mõjutab tugevalt ka toidutööstust ja toiduainete lõpphindasid.

Eraldi pean välja tooma alkoholiaktsiisi, tänu millele on viimase aastaga alkohoolsed joogid kallinenud tervelt 15,7 protsenti. See on hoogustanud olulisel määral ka piirikaubandust ning kasv on jätkuv. Alkoholitootjate esimese poolaasta müüginumbrid näitavad, et õlut müüdi Läti piiril ligi 80% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil ning muud lahjat alkoholi tervelt 3,4 korda rohkem. Vastupidiselt loodetule pole see aga vähendanud Eesti elanike alkoholitarbimist, sest juunis avaldatud Konjunktuuriinstituudi andmete järgi on elanike tarbimine aastaga mõnevõrra (0,7%) isegi kasvanud.

Ühtlasi on üheks järjekordseks ilmsekaks näiteks meie praeguse valitsuse tegevusest ning maksupoliitikast hiljuti kooskõlastusringile saadetud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus, mis paneks tööandjale uue kohustuse maksta kindlustusmakseid juhuks, kui töötajaga peaks tööl olles õnnetus juhtuma. See on tööandjatele aga solvav, sest ükski ettevõtja ei saa töötaja eest lõpuni vastutada. Tööõnnetuse korral on suur roll tihti töötajal endal, mistõttu võiks töötajate kindlustamine tööõnnetuste vastu jääda ettevõtetele vabatahtlikuks. Ettevõtjad pingutavad niikuinii uute töötajate leidmise nimel ning koolitavad neid piisaval vajalikul määral.

Kokkuvõtvalt - on oluline, et viimase aja maksupoliitika ei muutuks normiks. Kui mõelda aga sellele, et meie poliitikud hakkavad peatselt juba uute valimislubadustega välja tulema, siis on ettevõtjad ja toidutootjad juba eos ettevaatlikuks ja kartlikuks muutunud.

Kommenteerib Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil

Kaubandusvaldkonna suurim üllataja on olnud vast see, et tulumaksureform suunas tarbimise kasvu vähem raha, kui ootasime. Kasvud on majanduse head käekäiku arvestades pigem tagasihoidlikud; näiteks toidu-ja rõivakaubanduses. Paremini läheb auto- ja kinnisvaramüügis, meelelahutuse (teenuste) müügis.

Suurim kitsaskoht on endiselt ja saab olema veel pikka aega tööjõu piisavus. Puudu on nii spetsialiste kui lihttöölisi, mis paneb kaubandussektori otsima kõikvõimalikke kohti efektiivistamiseks. Ettevõtjad tegelevad standardiseerimise ja automatiseerimisega. Tunnustame seetõttu eriti kõiki avaliku sektori katseid bürokraatiat vähendada ja seadusloomes alati arvestada, et seda juurde ei tekitataks.

Lõputu teema Läti piirikaubandusega ei ole kusagile kadunud. Ettevõtjad räägivad üha enam alkoholi kõrval ka teistest kaubakategooriate müükide langustest, mille puhul müügid on osaliselt Lätti suundunud. Arvestades seda, et piirikaubanduse mahu ennustused on erasektori poolt olnud üsna täpsed juba kaks aastat koos kõigi kaasnevate uuringute ja hoiatustega, on üsna masendav lugeda uudistest, et riik on otsustanud kulutada 83 000 eurot (!) tellimaks uuringut, mis peaks välja selgitama aktsiisipoliitika mõjusid.

Seadusandliku poole pealt on suurim mure ja ebaselgus hetkel menetletava jäätmeseaduse eenõuga, mida mitmed sektorid pingsalt jälgivad. Valdkond on keeruline ja on oluline tagada, et mammuteelnõusse ei pikitaks sisse võimalusi mingile seltskonnale elanikkonna ja teiste sektorite arvelt rikastuda. Jäätmed on kaubanduse jaoks puhas kulu, mistõttu tegeleme ise pidevalt sellega, et nende teket maksimaalselt ennetada. Näiteks kilekottide kasutust oleme suutnud viimase kahe aastaga vähendada sõltuvalt jaeketist 15-50%.