Government of the Republic of Estonia

04/20/2017 | Press release | Distributed by Public on 04/20/2017 21:39

Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 20. aprill 2017

Pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, siseminister Andres Anvelt ning rahandusminister Sven Sester.

Pressikonverentsi salvestus: https://valitsus.ee/et/pressikonverentsi-salvestus

Juhataja Ave Tampere

Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga ja vabandame kerge viivituse pärast! Kõigepealt sõna peaministrile. Palun!

Jüri Ratas

Aitäh! Auväärt ajakirjanikud, ka mina annan edasi oma vabandused! Valitsuse üks töökorraldus on ka see, et valitsus peab teatud hetkedel tegema teatud õppuseid ja seda see nädalal on tehtud ja edukalt tehtud ja sealt me just tuleme, nii et see oli see põhjus. Nagu te näete, tänasel valitsuse pressikonverentsil on neli valitsuse liiget - peaminister, lisaks rahandusminister, kes räägib kindlasti riigi eelarvestrateegiast, kindlasti siseminister Andres Anvelt räägib julgeolekufondi rahastuse suurenemisest ja oma valdkonna teemadest ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes räägib tervishoiu rahastamisest.

Tehes sissejuhatust, ma ütleksin nii, et ma arvan, see otsus, mida Vabariigi Valitsus kabineti nõupidamisel eile langetas, et see oli väga põhimõtteline, üks suuremaid otsuseid kindlasti tänasele valitsuskoalitsioonile, et anda põhimõtteline heakskiit riigi eelarvestrateegiale. Valitsuse tasandil riigi eelarvestrateegia on otsustamisel järgmise nädala istungil, mis toimub neljapäeval. Aga ma arvan, et ta loomulikult toetab tänase valitsuskoalitsiooni nelja peamist eesmärki, milleks on Eesti rahvaarvu taas tõusule pööramine, milleks on kindlasti ühiskondlik sidusus, Eesti majandusseisakust väljatoomine ja loomulikult välis- ja kaitsepoliitiline dimensioon, et tugevdada Eesti julgeolekut. Selle riigi eelarvestrateegia käigus ma julgeks öelda, et me oleme viimase viie kuu jooksul, ja kindlasti seda riigi eelarvestrateegia väljendab, leppinud kokku Eesti jaoks viis väga olulist muutust või reformi.

Esiteks kindlasti tulumaksureform, kus inimeste sissetulek läbi selle tõuseb, läbi tulumaksuvaba miinimumi tõusu. Teiseks, pensionireform, millele on andnud oma heakskiidu valitsuskabinet, et tagada meie inimestele väärikas pensionipõlv. Kolmandaks, omavalitsuste reform ja kogu riigi reform, et meie omavalitsuste piirkonnad oleksid rohkem tasakaalus, rohkem suutelised pakkuma paremaid teenuseid, operatiivsemalt. Siis neljandaks, põllumajandustoetuste reform, mis kindlasti on oluline. Mul on siiralt hea meel ja ma mitte nagu suusoojaks, aga tõesti tahan tänada kõiki valitsuse liikmeid. Loomulikult rahandusministrit, loomulikult tervise- ja tööministrit, et eile riigi eelarvestrateegia käigus me tegime ka, ma arvan, viienda väga olulise sammu, väga olulise reformi, mis on tervishoiu kättesaadavuse ja kvaliteetse arstiabi tagamise reform.

See ei ole ainult rahalised numbrid, vaid see on ka põhimõtteline otsus, et kirjutada seadusesse sisse jätkusuutlik tervishoiu rahastamismudel, mida kindlasti Jevgeni tänasel pressikonverentsil teile tutvustab lähemalt. Üldjoontes see tähendab seda, et järgneva nelja aasta jooksul on selles valdkonnas lisavahendeid üle 200 miljoni, 215 miljonit, ja järgneva viie aasta jooksul natukene rohkem kui 300 miljonit eurot lisavahendeid. Samuti ka see põhimõte, mida me soovime seadusesse sisse kirjutada, et mittetöötavate vanaduspensionäride eest me maksame sotsiaalmaksu ravikindlustusosa, mis on 13 % ja selle 13 %-ni me jõuame aastal 2022.

Nüüd riigi eelarvestrateegia kindlasti käsitles endas ka strateegilisi investeeringuid, strateegiliste investeeringute osa ja see on olnud üks tänase valitsuskoalitsiooni põhimõte, et läbi investeeringute me soovime Eesti majandust käima tõmmata, Eesti majandusele anda hoogu sisse ja tegelikult investeeringute vajadust on toonud väga tugevasti välja ka Eesti Pank oma analüüsis. Me oleme lubanud koalitsioonilepingus õpetajatele ja kultuuritöötajatele palgatõusu, aga mul on heameel, et riigi eelarvestrateegia käigus sündis ka otsus, mis on politseinike ja päästjate ning sotsiaalhoolekandetöötajate palgafondi tõus 3,5 % võrra. Me leppisime riigi eelarvestrateegias kokku ka magustatud jookide maksustamismäärad ja kindlasti siin annab ülevaate rahandusminister teile täpsemalt. Samuti leppisime kokku selle, et krediidiasutused tasuvad alates 2018. a esimeses kvartalis teenitud kasumilt tulumaksu, avansilisi makseid määraga 14 %. Need on mõned näited riigi eelarvestrateegiast.

Tänase istungi juurde tulles, kus meil oli 12 päevakorrapunkti, valitsus otsustas ühe punktina eraldada reservist Kaitseministeeriumi valitsemisalale ca miljon eurot, 960 000 eurot, et katta NATO pataljoni lahing-grupiga seotud kulutusi. See pidulik sündmus, mis täna Tapal saab toimuma, on tegelikult olnud ju aastate kui mitte aastakümnete üks eesmärke, et Eestisse tuleksid NATO sõdurid ja 1200 liitlasväe sõdurit nii Suurbritanniast kui Prantsusmaalt peaks olema tänaseks kohal. See on lühidalt minu poolt ülevaade tänasele pressikonverentsile sissejuhatuseks. Aitäh!

Juhataja

Nüüd palun sõna tervise- ja tööministrile.

Jevgeni Ossinovski

Tere päevast! Tõepoolest, nagu peaminister juba ütles, ühe väga prioriteetse teemana jõudis valitsus pärast põhjalikke arutelusid kokkuleppele tervishoiu pikaajalises rahastamises, mis on kahtlemata üks olulisemaid reforme, mida see valitsus teeb. Täna hommikul üks meedik kirjutas mulle ja ütles, et see on kõige suurem otsus, mis tervishoius on tehtud pärast ühtse haigekassasüsteemi loomist, mis oli enam kui 15 aastat tagasi.

Igal juhul, kas see vastab tõele või mitte, seda ma kommenteerima ei hakka, aga igal juhul on tegemist erakordselt olulise otsusega, mis ühelt poolt lahendab, või astub väga olulise sammu edasi selleks, et lahendada demograafiast ja rahvastiku vananemisest tulenev ravikindlustussüsteemi kestlikkuse küsimus. Teame, et Haigekassa on topelt surve all, kuna ühelt poolt on viimastel aastatel vähenenud nende inimeste hulk, kes tervishoidu sisse maksavad ehk siis tööealiste, töötavate inimeste arv. Samal ajal, kuna inimesed elavad kauem, siis tarbivad nad ka rohkem tervishoiuteenust ehk kokkuvõttes tulud on olnud väiksemad ja kulud on olnud suuremad.

Selle otsusega, et aastaks 2022 me järk-järgult suurendame riigipoolset panust, täiendavat panust riigieelarvest Haigekassale niimoodi, et aastaks 2022 lisaks tänasele 13 %-le töötavate inimeste sotsiaalmaksust hakkame panustama riigi poolt ka 13 % mittetöötavate pensionäride pensionist, toome me ühtekokku nende viie aasta jooksul tervishoidu juurde täiendavalt üle 300 miljoni euro. Juba järgmisel aastal esimene suurem samm ka tehakse, mis tähendab 37 miljoni euro täiendavat eraldamist Haigekassale. Oleme valitsuses ka selge prioriteedi võtnud, et need vahendid suunatakse katmata ravivajaduse vähendamiseks ehk siis lihtsamas keeles ravijärjekordade lühendamisse. Haigekassa on ise hinnanud, et katmata ravivajadust hetkel on umbes 70 miljoni euro ulatuses, nii et tõsi on, et veel järgmisel aastal me seda küsimust lõplikult ära ei lahenda, aga kindlasti astume suure sammu edasi selleks, et Eesti inimesed saaksid õigel ajal kvaliteetset tervishoiuteenust.

Tahaksin tänada, esiteks, kogu tervishoiusektorit nende arutelude eest, mis sellel teemal on olnud, ka nendepoolse kannatlikkuse eest. Tõsi on ju see, et need otsused on võtnud kaua aega, mina olen nende saavutamise nimel töötanud viimased poolteist aastat ja tõsi on see, et need otsused jäid sündimata eelmisel aastal, aga nüüd on see otsus sündinud, nii et saame ka koos tervishoiutöötajatega üheskoos nüüd edasi minna ja pingutada selle nimel, et sellest lisarahast ka tõesti tuleks kõigile Eesti inimestele parem tervishoiuteenus. Teiselt poolt, loomulikult tahan tänada kõiki kolleege valitsuses, kogu valitsust selle ajaloolise otsuse eest. Kindlasti ei olnud see meile kerge, tegemist on väga suurte summadega, aga see ühine arusaam, et tegemist on Eesti riigi ühe tuumfunktsiooniga, mille jätkusuutlikkuse tagamine on üle-erakondlik prioriteet, võimaldas meil selle otsuseni lõpuks eile õhtul ka jõuda. Nii et aitäh kõigile ka valitsuse laua taga!

Juhataja

Nüüd on sõna siseministril. Palun!

Andres Anvelt

Aitäh! Head ajakirjanikud! Võib-olla kõigepealt paari sõnaga ühest olulisest punktist, mida täna valitsus ka ära kinnitas. Paari sõnaga pärast räägin kindlasti ka riigieelarve sisejulgeoleku positsioonidest, aga see puudutab ka nimetatud teemasid.

Ehk siis valitsus kiitis heaks sisejulgeoleku fondi programmi rahastuse aastani 2020. Kuigi see fond tegelikult kuue aasta jooksul, kuni 2020. aastani on suurusjärk 37,15 miljonit, siis me täna suurendasime seda fondi 1,9 miljoni võrra ja see on suunatud eelkõige broneeringu infosüsteemi BNRi väljatöötamiseks, tõhustamiseks, et me jõuaksime, kõik Euroopa Liidu riigid, selle ka vastavalt otsusele, 2018 selle BNR käivitumiseni.

Ja teine osa on kindlasti see, mis puudutab teabevahetust. Nagu ma olen ka varasemalt öelnud, et Euroopa Liidu sisejulgeoleku üks, ausalt öeldes, võib-olla kehvemaid külgi siiamaani on olnud kõigi Euroopa riikide ühele tasemele viimine just andmevahetuse keskkondade osas. Meil on siin väga palju ära teha. Eesti on siin mingil määral lipulaev, võib öelda. See puudutab otseselt ka riigieelarve läbirääkimisi, et me leidsime vajalikud vahendid ka IT agentuuri eu-LISA ehitamiseks ja valmimiseks järgmise aasta sügiseks. Ja teabevahetus ja andmebaaside koostalitusvõime, mis kindlasti on ka Euroopa eesistumise siseturvalisuse üks prioriteete, saab tuge ka sellest samast sisejulgeolekuprogrammi rahastusest.

Kui veel rääkida laiemalt, siis selle sama sisejulgeoleku fondi kaudu me tegelikult oleme hankinud ja nüüd selle suurendamisega me hangime veel erinevaid piiri valvamise vahendeid. Kindlasti, kui me räägime teabevahetuse süsteemist, siis meie operatiivside võrk, mida kasutavad ju peale sisekaitse tegelikult kõik operatiivteenistused, ka see vajab uuendamist ja täiendamist pidevalt. Võib-olla tavainimesele kõige käegakatsutavam on selline asi nagu uued piiripunktidesse soetatavad automaatsed n-ö ABC väravad. Lennujaamas, kes on käinud, on näinud - neid laiendada ka teistesse piiripunktidesse, näiteks ka sadamasse.

Küsimus on selles, et need, mis meil on siiamaani olnud, võibolla ei ole kõige paremini ennast üles näidanud. Olen ka ise seal pahuksis olnud nende väravatega, et ei skaneeri seda passi. Me teeme, nagu öeldakse, update'i et need väravad uuemaks ja paremini loetavamaks tehtud saaks.

Kindlasti üks teema, mis on oluline ja mis on leidmas lahendust ühtepidi meie riigieelarve läbirääkimiste käigus ja ka varasemalt koalitsioonilepingu läbirääkimiste käigus on päästjate varustus. Nii sisejulgeoleku programmi rahastus kui ka riigi poolne 3-miljoniline varustuse täiendav rahastamine kindlasti leevendab meie demineerijate töötingimusi. Ka sellesama sisejulgeoleku programmi rahastuse kaudu me oleme hankinud ja hangime veel täiendavalt raskeid pommiülikondi, pommiroboteid ja kindlasti ka ehitame välja lõhkamisalasid.

Teadmiseks, siiamaani on lõhkimisaladena kasutatud riigi maid näiteks Sõrve poolsaarel, ka Männikul, aga nad ei ole olnud sellisel tasemel, et minimaliseerida seda võimalust, et see lööklaine kuhugi läheks kaugemale, ei kahjustaks kas demineerijat ennast või ka juhuslikult sinna lähikonda sattunud inimesi. See lünk tuleb nüüd täita, sest pole midagi teha, Esimese ja Teise maailmasõja mürske tuleb meil ikka ja jälle välja.

Aga kui rääkida veel riigieelarvest paari sõnaga, siis kindlasti tasub ära mainida, peaminister juba ütles, 3,5 % palgatõus. Olen juba kokku leppinud maikuus läbirääkimiste tsükli, kuidas kõige efektiivsemalt seda raha panustada, kus on kõige suuremad vajadused, millistes palgakategooriates ja valitsemisala juhid peavad tulema vastavate ettepanekutega välja. Veel rääkides riigieelarvest, siis tasub ära märkida, et kõik need samad lubadused ja ettevõtmised, mida me ka koalitsiooniläbirääkimiste käigus oleme sisejulgeoleku valdkonnas rääkinud ehk kiir-reageerimisvõimekus, konstaabliteenistuse laiendamine igasse omavalitsusse, pluss vabatahtlike päästjate toetamine, kõik need teemad on ilusti leidnud kajastust riigieelarves, nii et nendega me liigume edasi. Ja muidugi, jah, ka Narva Kolledži ehitamine on saanud rahalise katte.

Tahan ka tunnustada abi eest peaministrit, et lahendasime eile ühe sellise valutava probleemi ehk osade Eesti päästekomandode garaažide ümberehitamise. Tundub, et väike asi, aga suure, olulise tähtsusega - uued autod, mis meil tulevad see aasta kümnetes-kümnetes-kümnetes, vajavad teatud moderniseerimist ja ka need vahendid me leidsime. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna rahandusministrile.

Sven Sester

Aitäh! Tere päevast kõigile! Kõigepealt mõned sõnad täna valitsuses olnud teemadest. Nimelt, valitsus võttis vastu otsuse, nagu iga aasta, kinnitas ära riigiomandis olevate või vähemalt otsustusõigust omavate ettevõtete dividendipoliitika. Sellel aastal on summa 136 miljonit eurot, mis on praktiliselt samas suurusjärgus võrreldes sügisese riigieelarve vastuvõtmisega. Vahe on 5 miljonit eurot rohkem. Võrreldes eelmise, 2016. a otsusega on 42 miljonit eurot suurem dividend. Tuletan meelde ka, et eelmisel aastal riik näiteks Eesti Energialt ei võtnud dividende, samamoodi mitmed muud ettevõtted, kelle puhul eelmisel aastal dividende ei võetud.

Dividendipoliitikas lähtub riik alati sellest, milline on ettevõtete - esiteks, puhaskasum; teiseks, millised on investeerimisvajadused lähitulevikuks ja üldine likviidsuspuhver. Sellest tulenevalt ka praegusel hetkel osade ettevõtete puhul me vähendasime hoopiski dividendimakse taset, mida me olime eeldanud sügisel, osade puhul tõstsime. Ikkagi lähtudes sellest, et ettevõtetel oleks alati likviidsus ja investeeringute vajadus ette nähtud.

Lisaks dividendiotsusele tegi valitsus täna veel ühe otsuse, mis on seotud sellega, et Kaitseministeeriumilt tuli taotlus lisavahendite osas valitsuse reservist, ja põhjuseks meie liitlasvägedega seonduvad kulud. Me oleme kokku leppinud selles, et liitlasvägede kulud on üle 2 %. See on poliitiline otsus. Need oleks võinud olla ka 2 % sees ja NATO klassifikaatorite järgi oleks see täiesti sobinud. Poliitiline otsus on olnud, et töökulud liitlasvägedega seonduvalt on üle 2 % ja arvestades sellega, et isikkoosseisu suurus on suurem võrreldes algselt planeerituga, siis oli vajadus ka valitsuse reservist eraldise tegemiseks. Nii et täna valitsus leppis ka selles kokku, et pea miljon eurot, täpsemalt öeldes, 963 230 eurot eraldatakse NATO pataljoni lahing-grupiga seonduvate kulude katteks.

Kolmas, mida kindlasti ära markeerida tasuks, oleks struktuuritoetuste teavitamise kord. Pigem on tegemist tehniliste nõuetega, aga täna sai valitsus ülevaate n-ö määruse kontekstis, kuidas rahastatakse just Euroopa Liidu struktuuritoetusi.

Mõne sõnaga riigi eelarvestrateegiast. Me kinnitame ära riigi eelarvestrateegia 27. aprillil ehk siis täpselt nädala pärast valitsuse istungil. Küll aga eile jõudsime poliitilise kokkuleppeni. Ma siinkohal tahaks tõesti rahandusministrina tänada kõigepealt peaministrit, kes kogu seda protsessi juhtis kindlal käel ja tegelikult kogu kabinetti. See on alati olnud läbi aegade, et soovid on suuremad kui võimalused, see aasta ei olnud midagi teistsugust. Kui vaadata tagasi, siis valdkonna ministrite soovid olid üle 500 miljoni. Võimekus on ju tunduvalt väiksem.

Kõik ministrid läbi selle protsessi olid väga konstruktiivsed, me saame töötada ikkagi selle ressursiga, mis meil täna olemas on. Lõpptulemuseks me kinnitasime riigi eelarvestrateegia tegelikkuses poliitilisel tasemel isegi kiiremini kui oodatud, kuna aprilli lõpuni oleks tegelikkuses olnud võimalus veel arutelusid pidada. Kui nüüd minna sisusse, siis mul on hea meel, et just see, mida ka peaminister mainis, ka järgmise aasta riigieelarves võetakse just aluseks selle valitsuse enda prioriteedid, mis on seatud. Mis on seotud majanduskasvuga, mis on seotud meie julgeolekuga, mis on seotud meie rahvaarvu tõusuga, sidususega.

Kui vaadata järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegiat, siis me näeme seda, et rahalised kulud ja investeeringud on täpselt suunatud nendesse prioriteetidesse. Teadmiseks, et ka sellel aastal riigi eelarvestrateegiat tehes, me tegime tegelikult paralleelselt kahte protsessi - nelja-aastast riigi eelarvestrateegiat ja tegelikkuses ka järgmise aasta riigieelarvet. Sisuliselt võiks öelda, et praegusel hetkel on järgmise aasta riigieelarve koos. Me avame sügisel riigieelarve sel juhul, kui majandusprognoos annab täiendavat võimekust teha täiendavaid investeeringuid või vastupidi, majandusprognoos ütleb, et on vaja vaadata asjad üle ja hoopiski kas leida lisavahendeid või vähendada kulusid.

Sisuliselt peeti vaidluseid paralleelselt nii nelja aasta kontekstis kui ka üheaastase riigieelarve kontekstis. Mul on väga hea meel sellest, et nende prioriteetsete teemade arutelude ajal leidsid tõesti lahenduse päris mitmed teemad, mis olid valitsuskabineti jaoks olulised. Töö- ja tervishoiuminister ühte nendest kirjeldas, mis kindlasti on oluline, kui ühelt poolt on tervishoidu iga aasta tulemas üle 70 miljoni täiendavat lisaraha. Eelmisel aastal Haigekassa eelarve oli suurusjärgus üks miljard, see aasta juba 1,1 miljardit, kolme aasta pärast 1,4 miljardit.

See raha hulk, mis Haigekassas suureneb, on olnud ilma valitsuse täiendavate otsusteta. Meie palgad suurenevad, sealt tulenev sotsiaalmaksu laekumine on parem. Kuid lisaks sellele sotsiaalmaksu täiendavale laekumisele võttis valitsus vastu otsuse, et täiendavalt suunatakse riigieelarvest tulevikus läbi mittetöötavate pensionäride 13 % sotsiaalmaksu maksmise maksumaksja raha suunamisega sellesse konkreetsesse tervishoiusektorisse. See kindlasti tugevalt suurendab jätkusuutlikkust tervishoiusüsteemis. Sellest võidavad nii inimesed, kes seal töötavad, aga loomulikult inimesed, kes tarbivad tervishoiuteenuseid. See kindlasti on ajalooline otsus.

Aga samamoodi mul on hea meel sellest, et eile võttis valitsuskabinet vastu otsuse näiteks autode keskkonnalõivu mitte kehtestada. Ma olen seda varem ka öelnud, et loomulikult koalitsioon on kompromiss erinevatest teemadest, mis on laual ja ma olen väga rahul, et eile kabinetis ministrid toetasid minu ettepanekut autode keskkonnalõivu mitte kehtestada ja see võimalus oli meil olemas riigi eelarvestrateegia arutelul. Kui seda rahalist võimekust poleks olnud, siis ei oleks sellist ettepanekut saanud teha. Ma tõesti tänan teisi ministreid, et nad olid valmis sellega edasi liikuma.

Lisaks autode keskkonnalõivu ärajätmisele on kindlasti oluline see, et ka pangalõivu ei tule. Pangalõiv oli meil novembris kokku lepitud, pidasime päris tihedaid läbirääkimisi sektoriga ehk pangaliiduga ja leppisime kokku, et pangaliidu, pangaliit ise tegi selle ettepaneku meile, et pigem kehtestada avansiline dividendide tulumaks, mis selles mõttes sobis ja mille osas me alustame ka tööd. See on hea näide koostööst sektoriga, keda see kõige otsesemalt hakkab puudutama. Sektori enda ettepanek, kuidas võiks edasi minna.

Ja magusate jookide, magustatud jookide maksumääradest ka paari sõnaga, mis on osa RESist [riigi eelarvestrateegia], läbi eelarve mõjude. Jällegi, aktiivselt on peetud läbirääkimisi ju sektoriga, keda tootjate poole pealt see puudutab ja valitsus leidis ka võimaluse tulla tasudes allapoole. See kontseptsioon, kus nullist kuni 5 grammini 100 milliliitri kohta ei ole maksustatud ja sealt edasi on kahe-etapiline maksumäär, on suund selles suunas, et suunata ka tootjaid suhkrusisaldusega magustatud jookide suhkrusisalduse vähendamisele. Põhimõtteliselt eile lepiti kokku selles, et tasumäärad saavad olema võib-olla algselt mitu nädalat tagasi spekuleeritud tasumääradest ikkagi selgelt madalamal tasemel.

Lisaks veel, kui vaadata ka personali- ja palgapoliitikat, sai valitsus ülevaate viimastel nädalatel ka avaliku sektori palgapoliitikast. Siinkohal ma tooks välja selle, et me leppisime kokku, et kogu avaliku sektori palgapoliitikas on palgatõus suurusjärgus 2,5 %. Eraldi on prioriteetsed valdkonnad politseinikud, päästjad, sotsiaalhoolekande töötajad, kellele tuleb veel täiendavalt 1 % ehk 3,5 % palgatõusu ja eraldi veel õpetajad ja kultuuritöötajad, kelle osas juba novembris lepiti kokku ja leiti kate ja kelle osas me näeme, et õpetajate palk liigub kiiremini, võrreldes teiste prioriteetsete palgatõusudega.

Loomulikult eraldi teema on seotud tervishoiutöötajate, arstidega. Haigekassa selle otsuse teeb varsti ära ja kui Haigekassa oma otsuse on teinud, siis see loomulikult kajastub kohe ka riigieelarves selles mõttes, et osa riigieelarves olevaid meditsiinitöötajaid saavad palka nii-öelda läbi riigieelarve. Me oleme sellele näinud ka ette lisavahendeid, kui Haigekassa selle otsuse teeb.

Ja võib-olla veel ära mainida ka katteallikate osas. Me oleme selgelt seisukohal, et finantseerime jooksvaid kulusid jooksvate tuludega. Me ei võta endale lühiajalisi ühekordse kuluga kohustusi, mida me peaksime pärast katma n-ö pikaajaliste kuludega, see ei oleks jätkusuutlik. Me kinnitasime eile riigi eelarvestrateegias ära ka baastasemed struktuurses positsioonis. Järgmised kaks aastat on struktuurne positsioon miinus 0,5, kolmandal aastal, ehk siis 2020 - miinus 0,3 ja 2020 on struktuurne tasakaal. Me kasutame vaid varasemate positsioonide struktuurseid ülejääke. Ehk siis ei lase eelarvet miinusesse ja ei võta investeeringuid suuremas positsioonis kui varasemad ülejäägid seda võimaldavad.

Meie üks peamisi eesmärke on majanduse stimuleerimine. Me oleme öelnud seda, et kui majandus elavneb, siis sealt tekib ka täiendavaid finantsvahendeid nii tervishoidu suunamiseks kui ka Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks tegemiseks. Täiendavalt andis majandusuprognoos meile lisavõimekust otsuste tegemisel nelja aasta jooksul suurusjärgus 250 miljonit. Andis täiendavat hapnikku, kui nii võiks öelda.

Lisaks sellele vaatasime üle erinevaid prioriteete, suunates võib-olla varasemaid otsuseid peaasjalikult ka tervishoiu puhul just tervishoidu. See andis ka meile võimaluse, nagu ma enne ütlesin, mõningatest maksudest üldse loobuda, nagu automaks ja lisadividendid. Me vaatasime üle ka lähiaastate ettevõtete dividendivõimekuse ja just peaasjalikult ikkagi alati lähtudes sellest, milline on ettevõtte vajadus tulevikus võimaliku kapitali kaasamisel investeeringute tegemisel ja see omakorda andis meile ka täiendavat võimekust suunata raha erinevatesse prioriteetsetesse valdkondadesse.

Vaatasime üle ka rahalise vajaduse kaasfinantseerimisele erinevate Euroopa struktuurfondi vahendite osas. Teadupärast Euroopa vahendite puhul, kui nad tulevad Eestisse, me alati anname ju kaasfinantseeringu kõikidele ministeeriumidele. Hindasime realistlikult lähiaastate kaasfinantseerimisvajadusi, vaatasime selle poole üle.

Vaatasime üle ka tendentsi ja kiiruse, millises tempos antakse erinevate ministeeriumide poolt üle kinnisvara Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ja sealt tuleneva reaalse vajaduse tulevikus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omanduses olevate varade tulevaseks remondiks. See tempo, rahandusministrina ma vaatan, peaks olema kiirem, aga paraku ta ei ole nii kiire, kui me oleme eeldanud. Sealt vabanes teatav puhver remondivahendite mitte niivõrd kiireks kasutamiseks.

Need kokkuvõttes annavad ka täispildi sellest, et meil oli võimekust suurendada investeeringuid tervishoiusektorisse, aga ka palju muid häid asju, mida me lähiajal oleme tegemas. Sellega, ma arvan, võtaks kõik kokku.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Ingrid.

Küsimus

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2, Reporter

Küsimus härra peaministrile. Aprillikuu hakkab varsti lõppema, kas on juba välja tulnud tasuvusanalüüs, mis puudutab Rail Balticut? Ma saan aru, et vastav eelnõu on juba ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil. Aitäh!

Jüri Ratas

Aitäh! Minu teada majandus- ja taristuminister veel täna saab lõplikku ülevaadet Rail Balticu kohta, nii oli meil hommikul juttu.

Küsimus

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2, Reporter

Aga ma saan aru, et analüüs on valminud?

Jüri Ratas

No kui tema saab ülevaadet esimese valitsuse liikmena, ju siis on valminud ka analüüsid, jah.

Juhataja

Kas on veel küsimusi?

Küsimus

Urmo Andres, Äripäev

Jah, mina küsiks. Mul on küsimus riigifirmade erastamise kohta härra Sesterile ja härra Ratasele. Sooviks teada, millised valitsuse plaanid on - millal, kuidas ja mida? Aitäh!

Sven Sester

Ma alustan võib-olla kaugemalt. Kõigepealt alustame sellest, et iseenesest kokkulepe, mis tehti novembris, mulle kui sellisele parempoolsele poliitikule väga meeldis ja meeldis just see, et me tegelikult võtsime vastu otsuse müüa riigi omandis olevaid ettevõtteid, anda võimalus Eesti elanikele, aga näiteks miks mitte pensionifondidele, osaleda Eesti tänasel hetkel riigiettevõtete käekäigus, riigiomandis olevate ettevõtete käekäigus. Mis tähendab seda, et majandus- ja kommunikatsiooniminister valmistab lähiajal ette võimaliku müügi EVR Cargo osas, ligi poole ulatuses sellest, kui ma ei eksi 49 % oli. Ja teine oli, kui ma peast mäletan, siis Eesti Teed, mille osas peaks toimuma 100 % müük. Aga ma kujutan ette, need on niisugused plokkmüügid.

Nüüd kaks olulist ettevõtet, kus riigil on omand ja kus me tõesti tahame tulla turule, on Tallinna Sadam, ja minu informatsioon alusel majandus- ja kommunikatsiooniminister on lähiajal tulemas valitsuskabinetti, kus on vastavalt koalitsiooni kokkuleppele 30% Tallinna Sadamast. Tallinna Sadama IPO [initial public offering] on siis tulemas ehk siis Eesti inimestel ja pensionifondidel oleks võimalik Tallinna Sadama tulevastest rahavoogudest ja peaasjalikult kasumist osa saada. Ma eeldan seda, et see võiks tulla sel juhul järgmise aasta kevadel, aga loomulikult majandus- ja kommunikatsiooniministrilt tasuks kindlasti üle küsida, sest tema on üldkoosolekuna vastutav selle läbiviimise eest. Ma tõesti loodan, et see tempo saab olema kiire.

Ja neljas ettevõte, kes on koalitsioonilepingus kirjas, on Eesti Energia taastuvenergia ettevõte. IPO suurusjärgus 49 %, mis hõlmab endas nii tuuleenergiat, hüdroelektrijaamu jne. Praegusel hetkel kindlasti valitsus peab tegema ühel hetkel ka enda jaoks otsuse, kuidas edasi minna seoses sellega, et praegusel hetkel on ka vaidlustatud Tootsi tuulepargi teema. Kindlasti Tootsi tuulepargi puhul arvestada seda, et see kindlasti moodustaks suure osa tulevikus Eesti Energia tütarettevõtte võimalikust n-ö väärtusest. Vaidlustamise põhjused võivad olla erinevad, aga kindlasti valitsus peab ühel hetkel tegema otsuse.

Rahandusministeerium on selgelt arvamusel, et protsess on olnud korrektne, ma pean silmas, et Eesti Energia on 2011. aastast teostanud erinevaid uurimistöid, saanud lubasid, detailplaneeringuid jne seoses sellega, et sinna tuulepark rajada ja hiljem valitsus on võtnud detsembris vastu otsuse Eesti Energia kapitali suurendamiseks selle maa mitte raha sissemaksuga üle andmiseks. Sellele on eelnenud kinnisvara hindajate hinnangud, sõltumatute audiitorite hinnangud jne. Kuna see on vaidlustatud, nüüd peab valitsus võtma ka selles mõttes enda jaoks tegelikult otsuse, kas jätkata selle vaidlusega või võtta see otsus tagasi ja siis sel juhul teha ettepanek avalikuks enampakkumiseks - võidab, kes siis võidab.

Kindlasti protsessis, kus vaidlused kestavad aasta või poolteist, isegi siis, kui me teame või eeldame, et meil on õigus, ei aitaks see kaasa sel juhul IPO-le. Miks ma nii pikalt seda seletan ongi just see, et see otsuse koht peaks tegelikult nüüd ära tehtama - kas minnakse taastuvenergia müügiga ja võimaliku ettevalmistamisega siis vähendatud mahus ilma Tootsita. Ma ütlen praegusel hetkel, et ma arvan, et mõistlik oleks tegelikkuses valitsuse otsus tühistada, panna avalikule konkursile see. Kui Eesti Energia võidab, siis lihtsalt IPO tase oleks hoopis teisel tasemel, Eesti inimesed saaksid suuremal määral osaleda tulevikus taastuvenergia protsessis läbi 49 % osaluse. Kindlasti valitsuse otsust kui sellist ei ole veel tulnud lauale, ma lihtsalt avan mõtteid, mida ma olen sel teemal mõelnud.

Kokkuvõttes selle pika jutu mõte on selles, et hästi positiivne on see, et me tõesti oleme liikumas nende ettevõtete puhul. Ütlen ausalt välja, et novembrikuus, kui sel hetkel istuval rahandusministril ja ka tänasel rahandusministril olid mu mõtted palju suuremad, ma tegelikult oleks tahtnud rohkemgi neid ettevõtteid näha, kes oleks võinud olla kas börsil või.. Aga see on poliitiline kokkulepe, nagu ikka elus. Ma arvan, me oleme suure sammu novembri otsuste baasilt edasi minemas.

Jüri Ratas

Aitäh! Ma alustan ka siis alguse poole. Aga ma arvan, et on päris pikk aeg olnud, kui näiteks Tallinna börsile ei ole ükski uus ettevõte tegelikult tulnud. Ja see vastab tõele, mida Sven ütles, et me oleme tõesti leppinud kokku koalitsioonilepingus, et me soovime elavdada seda, me soovime anda inimestele võimaluse osakuid osta ja teatud ettevõtete puhul toimub ka loomulikult müük. Nüüd, kui küsimus on, millal majandus- ja taristuminister selle plaaniga tuleb valitsuskabinetti, siis meil tegevuskavas on ette nähtud, et see saab olema selle aasta kevadel, nii et lähiajal. Lisaks eelnevale küsijale - Rail Balticu avaliku uuringu ülevaade antakse kõigepealt Riias 24. aprillil ja 27. aprillil arutab seda valitsus Eestis.

Küsimus

Urmo Andres, Äripäev

Kaks küsimust veel. Härra Sester, ütlesite, et novembrikuus te mõtlesite, et võiks veelgi enam riigiettevõtteid viia börsile. Mis ettevõtteid te tollal mõtlesite, et börsil võiksid kohal olla? Ning küsimus härra Ratasele. Kas te ei arva, et Eesti Energia võiks tervikuna viia börsile, mitte ainult taastuvenergia osa sellest? Aitäh!

Sven Sester

Aitäh! Me ikkagi täna saame rääkida nende kokkulepete raames, mis meil täna olemas on, mis siin ikka pikalt spekuleerida erinevate ettevõtete puhul. Ega mul ei ole ka midagi varjata, ma olen varasemalt mõelnud selle peale, et me võiksime Levira realiseerida. Ma ei näe täna vajadust, miks Levira peaks olema riigiomandis. Selleks tegelikult ei ole mingit vajadust vähemalt minu, rahandusministrina vaadates. Ja päris mitu muudki ettevõtet, mis laual olid. Aga tänane kokkulepe on selline, et me nelja ettevõttega liigume edasi ja ma arvan, see on suur samm tegelikult, vaadates ka just seda ajalist perspektiivi tagasivaatena, et mida me siis viimati tegime. Viimati me vist Eesti Raudtee ostsime tagasi, on ju? Ma arvan, et sellesuunalist liikumist pole olnud, ma arvan, see on nagu paradigma muutus, mis on kokku lepitud ja ma olen väga rahul.

Jüri Ratas

Eesti Energiat tervikuna ei viida sellepärast, et sellist poliitilist kokkulepet selles koalitsioonis kindlasti ei ole ega ei tule. Viiakse see osa, kus oli poliitiline kokkulepe novembrikuus ja sellest plaanist me hoiame kinni.

Lisaküsimus

Te välistate täielikult, et Eesti Energia läheb börsile täies mahus?

Jüri Ratas

Jah, kindlasti hetkel meie erakonna poolt. Meie küll ei ole nõus, et Eesti Energia läheb täielikult börsile.

Juhataja

Kas on ka veel küsimusi? Tagasi sõna Ingridile, palun.

Küsimus

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2, Reporter

Küsimus härra peaministrile. Eile te käisite koos rahandusministriga Liberty mõista vaatamas. Milline on otsus selles osas, kas see antakse tagasi Vabaõhumuuseumile või müüakse maha? Aitäh!

Jüri Ratas

Aitäh! Pean vabandama, siis kui ei ole oma päevaplaani muutnud. Eile me koos rahandusministriga ja lisaks veel umbes kümnekonna ministriga otsustasime tervishoiu jätkusuutliku rahastamismudeli üle siin Stenbocki majas kabineti nõupidamisel. Ei, me ei käinud seal eile, sest eile oli kabineti istung, kus me arutasime riigi eelarvestrateegiat. Aga kindlasti tulevikus me sinna läheme.

Sven Sester

Aga selle eest RESi saime kokku ilusti, nii et aeg läks õigesse kohta ja me niisama ei istunud.

Küsimus

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2, Reporter

Ja küsin veel teilt kui Keskerakonna esimehelt. Siin on praegu väga tõstatatud üles Arvo Sarapuu tegevuse, ütleme, selline korruptsioonihõngulisus ja kas teie kui Keskerakonna esimehe hinnangul Arvo Sarapuu tegevus kahjustab Keskerakonna mainet? Aitäh!

Jüri Ratas

Aitäh! Minu hinnangul ükski keskerakondlane ei saa olla seotud korruptsiooniga, igasugune seotus korruptsiooniga alati kahjustab erakonna ja inimese mainet. Kas Arvo Sarapuu on seotud korruptsiooniga? Minu teada ei ole ühtegi süüdimõistvat otsust, mis ütleb, et ta on seotud korruptsiooniga.

Juhataja

Aga lõpetame pressikonverentsi.

Lõpp