Ministry of Finance of the Republic of Estonia

12/02/2019 | Press release | Distributed by Public on 12/02/2019 06:12

Lepingud on sõlmitud nelja viiendiku kavandatud eurotoetuste kasutamiseks

Novembri alguse seisuga oli Eestis viie Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondi toetuste kasutamiseks lepinguid sõlmitud kokku 80 protsendi ulatuses käimasolevaks perioodiks eraldatud toetuse kogusummast. Väljamakseid oli tehtud 44 protsendi mahus kogusummast.

Tallinnas kohtusid Euroopa Komisjoni esindajad struktuuri- ja investeerimisfondide aastakoosolekul Eesti ministeeriumide ja toetuste rakendusüksuste esinejatega, et vaadata üle programmide rakendamise senine edenemine.

'Euroopa Liidu toetused on Eesti arengut märgatavalt tagant tõuganud. Eesti liitumise ajal 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutulu elaniku kohta 54 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, aga möödunud aastal oli see juba 81 protsenti. Võib öelda, et Eesti näitel on hästi toiminud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika, mille eesmärk on aidata järele madalama elatustasemega piirkondi,' ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. 'Samuti on oluline, et oleme majanduslanguse aastatel saanud kasutada Euroopa Liidu toetusi kiirendatud mahus ja muutunud olusid arvestades, et majandustsükli kõikumisi tasandada. Selline paindlikkus toetuste kasutamisel on meid samuti aidanud ning säärased võimalused tuleks ka edaspidi säilitada.'

'Eesti on olnud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel edukas. Mul on hea meel, et Euroopa Liidu toetuste abil on Eesti elanike vajadustele vastu tuldud,' ütles Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi Eesti, Läti, Leedu ja Soome üksuse juht Angela Martinez Sarasola. 'Oleme alustanud dialoogi liikmesriikidega perioodi 2021-2027 kavandamiseks. Hindame tugevat partnerlust ühiskonnaga: iga Eesti elanik peab saama sõna sekka öelda, millist tuleviku Eestit soovib ja kuidas ka Euroopa Liidu toetustega selle saavutamisele kaasa aidata.'

Viimase vahehindamise järgi on 2023. aastaks seatud toetuste kasutamise mõju eesmärkide saavutamine tõenäoline. Eesti on sõltumatute ekspertide hinnangul Euroopa Liidu struktuuritoetuse kasutamisel õigel teel. Euroopa Liidu toetus on aidanud muu hulgas suurendada tööhõivet, parandada inimeste tervist ja arendada elukeskkonda.

2020. aasta riigieelarve eelnõu järgi on välistoetuste kasutamist järgmiseks aastaks kavandatud kokku 1,046 miljardit eurot, mis on eelarve mahust kokku 9,3 protsenti. Tänavu on riigieelarves kavandatud välistoetusi 1,025 miljardit eurot ehk 9,1 protsenti eelarve mahust. Välistoetustest 58 protsenti tuleb struktuurivahenditest ehk Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Sotsiaalfondist ning 13 protsenti Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Taust:

Praeguste plaanide kohaselt Eesti saab Euroopa Liidu käimasoleval 2014-2020 finantsperioodil struktuuri- ja investeerimisfondidest4,4 miljardit eurot, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist 3,5 miljardit eurot ning lisaks maaelu ja kalanduse toetusi 0,9 miljardit eurot. Nende fondide kasutamiseks on valitsus sõlminud Euroopa Komisjoniga partnerlusleppe. Vahendeid saab kasutada reeglina kuni aastani 2023.

Lisaks sellele saavad valitsusasutused, omavalitsused, ettevõtted ja organisatsioonid taotleda vahendeid muudest Euroopa Liidu eelarvest rahastatavatest eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi 2 miljardi euro ulatuses vahendeid.

Möödunud aasta lõpuks oli Euroopa Liidu toetuste abiga Eestis:

  • täiendkoolitusel osalenud 46 571 täiskasvanut
  • töövõimereformi vahendusel teenuseid saanud 36 221 vähenenud töövõimega inimest
  • aktiivseid tööturuteenuseid saanud 10 037 inimest
  • tänapäevastatud 13 esmatasandi tervisekeskust
  • rajatud 20 kilomeetrit uusi ja rekonstrueeritud või uuendatud 180,6 kilomeetrit maanteid, mis kuuluvad kogu Euroopat ühendavasse TEN-T ühenduste võrku
  • rekonstrueeritud 133,7 kilomeetrit raudteid, mis kuuluvad kogu Euroopat ühendavasse TEN-T ühenduste võrku
  • rajatud 90,5 kilomeetrit kergliiklusteid
  • rajatud 3048 kilomeetrit uue põlvkonna kiireid lairiba internetiühendusi
  • parandatud 8472 korteri energiatarbimisklassi

Viis Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondi on:

  • Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), mis edendab ELi eri piirkondade tasakaalustatud arengut.
  • Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mis toetab tööhõivealaseid projekte kogu Euroopas ja investeerib Euroopa inimressurssi - selle töötajatesse, noortesse ja kõikidesse tööotsijatesse.
  • Ühtekuuluvusfond (ÜF), mis rahastab transpordi- ja keskkonnaprojekte riikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90% ELi keskmisest. Aastatel 2014-2020 on need Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.
  • Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), mis keskendub konkreetselt ELi maapiirkondades esinevate probleemide lahendamisele.
  • Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), mis aitab kaluritel kasutusele võtta jätkusuutlikke kalapüügitavasid ja rannikukogukondadel mitmekesistada oma majandustegevust, et parandada elukvaliteeti Euroopa rannikualadel.