Riik uurib võimalusi loodussõbralike küttesüsteemide loomiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja riigihanke, millega otsitakse parimaid võimalusi liikumaks süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele.

Hangitava uuringuga luuakse vähemalt kolm erinevat stsenaariumid, et muuta kaug- ja lokaalküte 2050. aastaks süsinikneutraalseks. Igale stsenaariumile tuleb kõrvale ka mõjuhinnang koos tegevuskavadega, et luua keskkonnasõbralik, energiasäästlik ning jätkusuutlik soojus- ning jahutusmajandus.

'Eesti soojusmajandus on rajatud suuresti kohalikule taastuvkütusele. Sellest olenemata toob lähitulevik olulisi väljakutseid kogu soojus- ja jahutustaristus,' selgitas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. 'Leiame end täna olukorras, kus nii elamuehitus kui soojusmajandus on mõlemad oluliste reformide alguses. Peame võtma vastu teaduspõhised otsused, et saada nendest muutustest suurim kasu nii tarbija kui looduse jaoks,' lisas Aas.

2020. aastal moodustas kogu soojusvarustusest ca 65% kaugküte (ca 4450 GWh), millest omakorda ca 53% moodustas taastuvenergia. Keskmine hind oli 60,27 €/MWh, kuid näiteks Harkus ulatus hind pea 87 €/MWh-ni. 'Tahame leida mõistlikud ja pikaajalised lahendused, et kütte hinnad ei oleks põhjendamatult kõrged. Samuti nagu transpordis, põllumajanduses ja muus energeetikas, peame kliimaneutraalsusele lähenema mitmel rindel. Meie soojusmajandus on selle oluline osa,' selgitas Aas.

Uuringu maksumus võib küündida kuni 120 000 €-ni ning valmib hiljemalt järgmise aasta suvel.

Eesti on võtnud eesmärgi liikuda aastaks 2050 kliimaneutraalsele majandusele. Tänaseks tegeleb riik juba elektrienergia süsinikneutraalse tootmise võimaluste analüüsiga ning koos Euroopa Komisjoni abiga analüüsitakse ka võimalusi liikuda gaasiturul taastuvate gaaside kasutuselevõtu poole.