Valitsuse 26.1 istungi kommenteeritud päevakord

1. Arvamuse andmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (766 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud riigikogu liige Tarmo Kruusimägi. Eelnõuga soovitakse anda võimalus alustada uuesti kohtumenetlusi tsiviilasjades, mis on lõppenud aastaid tagasi. Täpsemalt nähakse ette, et juhul kui isik on esitanud teistmisavalduse kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ja sellele avaldusele ei ole antud menetlusluba, siis võib sama isik 1. jaanuaril 2006. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineva aluse olemasolul esitada uue teistmisavalduse Riigikohtule kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

Teistmine on juba jõustunud kohtuotsuse või -määruse uus läbivaatamine Riigikohtus, kui ilmsiks on tulnud uusi asjaolusid. Selleks peab esitama avalduse menetlusosaline või muu isik, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama. Kehtiva õiguse kohaselt lõpeb kohtule üldjuhul teistmisavalduse esitamise õigus, kui teistetava kohtulahendi jõustumisest on möödunud viis aastat, erandjuhtudel kümme aastat.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

Valitsus loobub arvamuse andmisest.

2. Arvamuse andmine okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu sotsiaalkomisjon eesmärgiga leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastastelt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut.

Kehtiva seaduse kohaselt loetakse represseeritud isikuks represseeritud isiku laps, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks.

Eelnõu kohaselt loetakse represseerituteks ka need asumisel sündinud inimesed, kes naasid oma vanematega Eestisse viie aasta jooksul pärast vanemate vabanemisotsuse saamist või ka pärast 5-aastast tähtaega, kui vanem ei saanud selle tähtaja jooksul mõjuval põhjusel Eestisse tagasi tulla. Praktikas on juhtumeid, kus isikud said vabanemisotsuse, kuid lükkasid oma Eestisse naasemist erinevatel põhjustel edasi. Näiteks, kui üks pere liige sai vabanemisotsuse, kuid teised pidid oma otsust veel ootama, jäädi veel kohale, et pere saaks koos üheskoos kodumaale tulla.

2022. aasta novembri seisuga on represseerituid kokku 7460. MTÜ Siberis sündinud lapsed andmetel võib kavandatud seadusemuudatus puudutada 100-500 inimest. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud riigieelarvele. Kui inimeste arv on 100, siis oleks represseeritu toetuse kulu 30 000 eurot esimesel aastal, lisanduvad kulud represseeritutele ettenähtud soodustusteks: õigus tasuta külastada riigimuuseume, üldlaulupidu ja üldtantsupidu, koolinoorte laulu- ja tantsupidu ning tasuta tegelda harrastuskalapüügiga. Represseeritu toetus on alates 2023. aastast 292 eurot aastas, millele lisandub pensionisoodustus, mis on iga inimese puhul erineva suurusega. Samuti kaasnevad eelnõu rakendamisega IT - arenduskulud 80 000 eurot.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2024. aasta 1. jaanuaril, et riigieelarves saaks vajalike kuludega arvestada.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

3. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 "Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Määruse eelnõu

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peavad riigi ametiasutused liigitama teenistuskohad teenistuskohtade klassifikaatori järgi teenistusgruppidesse, mille alusel teeb rahandusministeerium personali- ja palgaanalüüse. Teenistuskohtade klassifikaatori sobivust hinnatakse kord aastas.

Tänavu luuakse uus teenistusgrupp "IT-üldtööd"; osadel teenistusgruppidel kaotatakse paralleeltasemed; vähendatakse teenistusgrupi "Õigusemõistmine" tasemete arvu viies kohtusekretärid parema turuvõrdluse saamiseks teenistusgruppi "Sekretäritööd".

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2023.

4. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus algatab Harjumaa Omavalitsuste Liidu taotlusel Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Riigi eriplaneeringu eesmärk kavandada terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega seonduvate ehitiste tarbeks, mis võimaldaks Tallinna kesklinnast, seal hulgas Kopli kaubajaamast, suunata ümber Paldiski suunalised kaubaveod. Lisaks soovitakse võimaldada uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski suunal ning korraldada efektiivsemalt reisirongiliiklust Balti jaama vältivateks otseühendusteks.

Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt.

Planeeringuala hõlmab Harju maakonnas Tallinna ja Keila linna ning Jõelähtme, Raasiku, Rae, Kiili, Saku, Harku, Saue ja Lääne-Harju valda ning Rapla maakonnas Kohila ja Rapla valda. Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2.

Tallinna ringraudtee kavandamiseks koostatavat riigi eriplaneeringut, sh uuringuid, eskiisprojekte jms rahastatakse riigieelarvest (61,19 % ulatuses) ja planeeringu koostamisest huvitatud Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt (38,81 % ulatuses) vastavalt rahandusministeeriumiga möödunud aasta juunis sõlmitud koostöökokkuleppele.

Riigieelarvesse kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. 2023. a riigieelarves on kuludeks riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisele arvestatud ligikaudu 260 000 eurot.

Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab rahandusministeerium. Selle ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis, eeldatav planeeringu koostamise aeg on 6 aastat.

5. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2022. a määruse nr 111 "Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine" kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivuse peatamise nõudes
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Roheline Pärnumaa esitas vaide tunnistada kehtetuks valitsuse määrus Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise kohta. Vaide esitaja leiab, et kaitse alt väljaarvamist on põhjendatud puudulikult ja loodusväärtuste väljaselgitamiseks ei ole tellitud vajalikke eksperdihinnanguid.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul jätab valitsus vaide rahuldamata. Määruse ettevalmistamise aluseks on Tallinna Botaanikaaia teadurite koostatud eksperdihinnang. Määruse menetlus oli avalik, vaide esitaja menetluses arvamust ei avaldanud. Kui kaitse alla võtmise aegsed väärtused ja looduskaitseseaduse kohased eesmärgid on hävinud või hääbunud, siis puudub vajadus objekti edaspidi riiklikul tasandil kaitsta.

6. Õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni moodustamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister teeb ettepaneku uuendada õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni koosseisu. Komisjoni eesmärk on korraldada õhuruumi strateegilist kasutamist vastavalt kasutajate vajadustele nii tsiviil- kui militaareesmärkidel.

Komisjoni liikmeteks nimetatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, kaitseväe ja transpordiameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.

7. Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega antakse majandus- ja taristuministrile õigus korraldada täiendavaks taastuvenergiaallikast elektrienergia tootmise turule saamiseks vähempakkumine mahus 650 GWh ja leida selleks soodsaim tootja.

Vähempakkumise oksjonil saavad osaleda projektid, mis vastavad elektrituruseadusele ehk alustavad elektrienergia tootmist pärast vähempakkumise võitja väljakuulutamist.

Valitsuse korraldus seab ette tingimused vähempakkumise oksjonile. Olulisemateks tingimustest vähempakkumises on tagatise suurus (12 € aastase tootmismahu MWh kohta), toetus ja turuhinna ülemmäär (45 €/MWh), toetuse ülemmäär (20 €/MWh) ning tootmise alustamine hiljemalt 1. juulil 2027.

Võrreldes eelneva välja kuulutatud vähempakkumise oksjoniga (450 GWh) on suurimaks erisuseks tagatise hinna vähenemine 18-lt eurolt 12-le ning täiendava kriteeriume lisamine I ja IV kvartali tootmisenõude kohta, et tagada tootmine külmal ajal, kui energiatarve on suurim. Viimase tingimuse kehtestmiseks on vajalik Euroopa Komisjoni luba.

Vähempakkumise võitjatele makstavat toetust rahastatakse taastuvenergia tasust. Taastuvenergia tasu maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule.

Korraldus jõustub üldkorras.

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on toime pannud 3 väärtegu. Isiku karistused on praeguseks kustunud, kuid võttes arvesse süütegude iseloomu, süstemaatilisust ja karistuste kustumise aega, oleks ennatlik tema kodakondsuse taotlus rahuldada.

9. Heaolu arengukava 2023-2030 Riigikogule arutamiseks esitamine/kui esitatakse
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Arengukava eelnõu

Valitsus esitab Riigikogule arutamiseks uue perioodi heaolu arengukava, pärast mida tuleb dokument valitsuses kinnitada.

Heaolu arengukava 2023-2030 eelkäija on heaolu arengukava 2016-2023, mis koondas töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised eesmärgid aastateks 2016-2023. 2023. aastast kehtima hakkav uus arengukava hõlmab lisaks eelmainitud poliitikavaldkondadele laste- ja perepoliitikat, ohvriabi arendamist, mida käsitletakse ühe osana sotsiaalhoolekande süsteemist. Eraldi sihtgrupina võetakse fookusesse vanemaealiste heaolu ja arengukavas seatakse eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud ja neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad.

10. Ülevaade "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest 2022. aastal
Esitaja: kultuuriminister Piret Hartman
Tüüp: Ülevaade

Kultuuriminister annab ülevaate spordipoliitika strateegia elluviimisest möödunud aastal ja esineb sama ettekandega Riigikogus plaani järgi 15. veebruaril.

2022. aastal vastu võetud tänavune eelarve sisaldab mitmeid spordivaldkonna rahastamise olulisi muutusi. Näiteks tõuseb kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalk 1020 eurolt 1400 eurole ehk koostöös spordiorganisatsioonidega 37%. Spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb riigipoolne baasrahastus 2,4 miljoni euro võrra. See puudutab nii kultuuriministeeriumi haldusala asutusi kui ka spordiorganisatsioone ja taotlusvoore. Lisaks on ette nähtud 3 miljonit eurot regionaalsetele tervisespordikeskustele teenindus- ja olmehoonete ehitamiseks ning 1,5 miljonit eurot Rally Estonia korraldamise toetamiseks.

Eestis on käimas liikumisharrastuse reform. Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe. Sama uuring tõestas ka, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu - aktiivsed lapsed ja täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. Ühe sammuna liikumisharrastuse reformi elluviimiseks asutati 2022. aastal SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, et muudatusi keskselt juhtida.

2022. aasta oli Eesti tippspordile edukas. Tiitlivõistlustelt võideti täiskasvanute, juunioride ja noorte klassides kokku 326 medalit, millest 30 saavutati olümpiamängude kavasse kuuluvatel distsipliinidel. Eestis toimusid mitmed rahvusvahelised võistlused, mida riik toetas kokku enam kui 6,7 miljoni euroga.

Spordipoliitika strateegia elluviimise aruandes kirjeldatakse valdkonna hetkeolukorda ja statistilisi näitajaid, tuuakse välja olulisemad muudatused ja tegevused ning keskendutakse järgmiste aastate olulistele tegevustele. Lähiaastatel on spordivaldkonnas jätkuvalt vaja tähelepanu pöörata treenerite töö väärtustamisele, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamisele ning korrastada spordi toetusmehhanisme.

Aruande elektroonilise versiooni leiab: https://www.spordiregister.ee/aruanne/

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Ühtse turu hädaolukordade instrumendi eesmärk on tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine kriisides. Selleks luuakse EL ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur: tekib mehhanism ühtse turu jälgimiseks, erinevate riskitasemete (situatsiooni-, valvsus- ja hädaolukord) kindlakstegemiseks ja reageerimise koordineerimiseks. Situatsiooniplaneerimise raamistik võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel luua koordineerimis- ja teabevahetusvõrgustiku. Kui tuvastatakse oht ühtsele turule, aktiveeritakse valvsusrežiim. Kriisi korral, kui on laiaulatuslik mõju ühtsele turule, saab kehtestada hädaolukorra.

Valvsusrežiimis keskenduksid liikmesriigid strateegiliselt oluliste kaupade ja teenuste tarneahelate jälgimisele ning nendes valdkondades strateegiliste reservide loomisele. Kui on käivitatud hädaolukord, toetab vaba liikumist keelatud piirangute nimekiri ning liikmesriikide seatavate ühepoolsete piirangute tugevdatud ja kiire kontroll. Komisjon võib soovitada liikmesriikidel tagada kriisiolukorraga seotud kaupade kättesaadavus, hõlbustades tootmise laiendamist või ümberpaigutamist või kiirendades lubade andmist. Komisjon võib ka soovitada valvsusfaasis kogutud strateegiliste reservide jaotamist.

Eesti toetab algatust, kuid peab oluliseks dubleerimise vältimist teiste EL õiguses juba eksisteerivate kriisimehhanismidega. Tuleb tagada, et valvsus- ja hädaolukorrarežiimi kehtestamine jääks äärmuslikuks meetmeks ning et rakendusotsustes oleks sõnaõigus ka liikmesriikidel. On oluline, et ei tekiks liikmesriigi enda varustuskindluse tagamiseks moodustatud riiklike varude jagamise kohustust.

12. Eesti seisukohad EL lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumise algatuse kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Avaliku sektori asutused Euroopa Liidus vajavad kvaliteetsemaid andmeid lühiajalist üüripinda pakkuvate teenuseosutajate kohta selleks, et luua usaldusväärseid poliitikaid ja neid tõhusalt rakendada olukorras, kus lühiajalise üürituru kasvuga kaasnevad suuremad turismivood ja üürihindade tõus. Hetkel ei ole need andmed alati kättesaadavad, kuivõrd veebiplatvormid (mille vahendusel sageli üürimine aset leiab) ei jaga neid õiguslikel ja tehnilistel põhjustel.

Määruse eesmärk on luua majutuse pakkujatele ja veebiplatvormidele andmete kogumise ja jagamise reeglid. See asendab liikmesriikide praegused erinevad ja keerulised eeskirjad ühe selge ja proportsionaalse raamistikuga Euroopa Liidu ühtsel turul. Selge ja usaldusväärne andmete jagamise raamistik annaks kindluse nii platvormidele kui avalikule sektorile. Määrus seab andmete kogumise eelduseks selle, et liikmesriigis kehtib lühiajalise üüriteenuse teenuse pakkujatele kohustuslik registreerimisemenetlus.

Eesti toetab üldiselt määrust, kuid soovib, et välditakse kattumist teiste andmete kogumist ettenägevate õigusaktidega. Lisaks oleks vaja selgeid aluseid tulevaseks andmete jagamiseks riigiasutuste vahel, et täita andmete ühekordse küsimise põhimõtet. Eesti jaoks on ka oluline, et liikmeriigi jaoks jääb vabatahtlikuks, kas kehtestada teenusosutajatele registreerimismenetlus või mitte, arvestades, et hetkel Eestis selline nõue puudub.

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.