Government of the Republic of Estonia

11/23/2022 | News release | Distributed by Public on 11/24/2022 04:08

Noorte arvamusrännak

2021. aastal korraldasime 7-12. klasside õpilaste seas noorte arvamusrännaku. Uurisime noorte käest, kuidas elukeskkonda Eestis paremaks muuta. Selleks valmistasime ette noorte arvamusrännaku metoodika ning interaktiivse mängu. Koostöös erinevate partneritega viisime koolides läbi ka külastustunde ning korraldasime noortega aruteluringe.

Meile kogunes üle Eesti noorte poolt ligi 200 ideed, millest koondasime kokku 15 konkreetset ettepanekut transpordi, jäätmete ja energeetika teemal.

Noorte arvamusrännak:

  • ühistransport inimeste vajadustele vastavaks,
  • laiendame pandipakendi süsteemi,
  • riiklik toetus kodustele hajusenergia lahendustele.

Kokku koondatud 15 ettepanekut panime Delfi.ee kaasabil laiemale rahvahääletusele.

Hääletusel osales kokku 6218 inimest üle Eesti. Hääletajaid oli igas vanuses. Üle poole, eh 55% hääletuses osalenutest oli vanusegrupis 25-44. 21% osalejatest olid 15-24 aastased ja 21% osalejatest olid vanusegrupist 45-65. Osales ka nooremaid kui 15-aastasi ning vanemaid kui 65-aastasi.

Transpordi valdkonnas kujunes kõige suurema toetusega ettepanekuks: "Muudame ühistranspordi sõidugraafikud ja liinivõrgu inimeste vajadustele vastavateks, et saaks liikuda nii linna sees kui ka maapiirkondades ja seda nii päeval kui öösel".

Jäätmete teemal hääletati enim ettepaneku "Laiendame pandipakendi süsteemi kõigile klaas- ja plastikpakenditele (nt moosipurgid, piimapudelid, ühekordsed plastnõud jt)".

Energeetika teema ettepanekutest leidis mõnevõrra enam toetust ettepanek "Loome riikliku toetuse eraisikutele ja korteriühistutele, kes soovivad kasutada oma kodus hajusenergia lahendusi (nt päikese- või tuuleenergia kasutamine)".

Arvamuskorje ettepanekute hääletustulemused:

Transport

Transport

  • Muudame ühistranspordi sõidugraafikud ja liinivõrgu inimeste vajadustele vastavateks, et saaks liikuda nii linna sees kui ka maapiirkondades ja seda nii päeval kui öösel (47% hääletanutest)
  • Laiendame jalgrataste rentimise süsteemi üle Eesti ning rajame samal ajal vajalikud kergliiklusteed, et inimestel oleks kergem eelistada autole muid liikumisviise (20% hääletanutest).
  • Loome boonussüsteemi, kus inimene saab iga ühistranspordi kasutamise korra eest punkte, mille eest saab tasuta kasutada teisi teenuseid (näiteks spordi- või kultuuriasutuse külastamine) (17% hääletanutest).
  • Suurendame elektriautode kasutamist ja ehitame selleks välja laadimispunktide võrgustiku üle Eesti (12% hääletanutest).
  • Kehtestame maksu leibkonna teisele autole, et inimesed kasutaksid rohkem muid liikumisviise (4% hääletanutest).

Jäätmed

  • Laiendame pandipakendi süsteemi kõigile klaas- ja plastikpakenditele (nt moosipurgid, piimapudelid, ühekordsed plastnõud jt) (36% hääletanutest).
  • Lisame kõigile pakenditele märgistuse, mis näitab selgelt ära pakendi jäätmeliigi ja kuhu see tuleb viia (nt QR koodi abil) (20% hääletanutest).
  • Alustame keskkonnaharidusega juba algklassides, et iga noor teaks, miks ja kuidas peab jäätmeid sorteerima ning mil moel see aitab kaasa parema elukeskkonna kujundamisele (18% hääletanutest).
  • Muudame prügiveosüsteemi nii, et keskustest kaugemal elavate inimeste sorteeritud jäätmed (nt klaas, pakend) korjatakse kokku koduuksel ja nad ei pea ise sõitma kilomeetrite kaugusel asuva konteineri juurde. Kasutame selleks näiteks iseliikuvaid roboteid (15% hääletanutest).
  • Kasutame tänavatel selliseid prügikaste, kus peab jäätmeid sorteerima. Igal tänaval peaks olema vähemalt üks sorteerimiskonteiner (11% hääletanutest).

Energeetika

  • Loome riikliku toetuse eraisikutele ja korteriühistutele, kes soovivad kasutada oma kodus hajusenergia lahendusi (nt päikese- või tuuleenergia kasutamine) (31% hääletanutest).
  • Kasutame prügi, mida pole võimalik taaskasutada, energia tootmiseks (28% hääletanutest).
  • Vähendame inimeste eelarvamusi ja kartusi tuumaenergia osas, pakkudes teaduspõhist informatsiooni meediakanalites, mida inimesed kõige enam kasutavad (sh ühismeedia)(27% hääletanutest).
  • Kasutame uute avalike hoonete ehitamisel ja olemasolevate renoveerimisel ainult taastuvaid energiaallikaid (nt koolid, kultuurasutused, spordirajatised jt) (8% hääletanutest).
  • Võtame avalikus sektoris kasutusele ainult taastuval energiaallikal sõitvad autod (sealhulgas valitsuse liikmed ja ametnikud, aga ka koolibussid ning politseinikud, tuletõrjujad jt) (6% hääletanutest).

Hääletus on lõppenud.

Aitäh kõigile, kes hääletasid aitamaks muuta elu Eestis paremaks!

Noored igast Eesti paigast esitasid kokku üle 200 erineva idee, kuidas elukeskkonda paremaks muuta.

You must have JavaScript enabled to use this form.

Olekuteade

Sorry… This form is closed to new submissions.×

"Eesti 2035" arvamusrännak noortele

Arvamusrännaku eesmärk on aru saada, millisena näevad noored elu Eestis täna ja millisena nad soovivad seda kogeda järgnevatel aastatel ning samal ajal luua neile võimalus Eesti pikaajalise arengustrateegia sõlmküsimustes kaasa rääkida. Samuti on arvamusrännak võimalus koolidele mitmekesistada õppetööd ning tugi õpetajatele ühiskonnakorralduse küsimuste arutamisel noortega. Peamine sihtrühm on õpilased alates 7. klassist, kuid arvamusrännakule võib asuda igaüks. Arvamusrännak asub siin.

Arvamusrännak põimib individuaalseid ja kollektiivseid tegevusi. Igaühel on võimalik arvutis läbi mängida üks teekond, kus iga tehtud otsus viib veidi teistsuguse tulevikuni. Seda teekonda saab läbida mitme erineva tegelasena ja korduvalt, et näha, millistest otsustest ikkagi sõltub see, kas jõuame soovitud tulevikuni. Teekonna lõpus saab kirja panna, mida peaks Eesti esimese asjana ära tegema, et meil oleks ka tulevikus kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Seejärel saavad õpetajad klassiga koolitunni raames või noored omavahel jagada oma teekonna läbimise kogemust ning valida ühiselt välja ettepanekud, mis saadetakse riigikantseleile.

Valminud on metoodikajuhend, mis aitab seda arutelu läbi viia:

Arutelul valitud ideed palume saata 14. novembriks 2021. aastal, täites ankeedi, mis asub siin. Ideed analüüsitakse Riigikantselei eestvedamisel teema eest vastutavate ametnike ja ekspertidega läbi ning valik neist esitatakse arvamuskorjele. Noorte esitatud ideid ja arvamuskorje tulemusi tutvustatakse nii avalikkusele kui ka otsustajatele.

Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimise protsess näeb ette, et kord aastas toimub maikuus avalikkusega konsulteerimine, mille fookus ja vorm on igal aastal erinev. Arvamusrännaku eestvedajaks on Riigikantselei. Selle ettevalmistusele ja läbiviimisele aitavad kaasa Keskkonnaministeerium, HARNO, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Noorteühenduste Liit, Noorte kliimanõukogu, Tagasi Kooli, Noored Kooli, Eesti Väitlusselts jt. Tegevust rahastatakse ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 "Haldusvõimekus" meetmest 12.2 "Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine".

Viimati uuendatud 24.11.2022