Riigikogu võttis vastu 2023. aasta riigieelarve, mille fookuses on inimene

Rahandusminister Annely Akkermann sõnas, et vastu võetud eelarve kindlustab meie julgeolekut kõige laiemas mõistes. "Investeerime oma vabadusse ja tulevikku, aitame Eesti inimestel energiakriisiga toime tulla ja pakume turvalist varjupaika sõjapõgenikele," rääkis Akkermann.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st.

Kõrge inflatsiooni ja energiakandjate järsu hinnakasvuga toimetulekuks toetab riik nii kodumajapidamisi kui äritarbijaid. Seetõttu pikendatakse riigieelarves diisli-, maagaasi ja elektriaktsiisi püsimist ajutiselt langetatud tasemel, varasem olukord taastatakse järkjärgult ning kriisieelne aktsiisimäärade tase saavutatakse 2027. aastaks. Hüppeliselt kasvanud hindade mõju leevendamiseks tõuseb 1. jaanuarist maksuvaba tulu 654 euroni kuus, energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust toetatakse 166 miljoni euroga. 2023. aastal kasvab ka peretoetuste eelarve 177,1 miljoni euro võrra ja tulumaksu vabaks muutub keskmine vanaduspension.

2023. aasta riigieelarve koostamisel oli oluline leida lahendus paljude põhjendatud palgamurele. Palgatõusudeks on tuleva aasta eelarves 243 miljonit eurot: õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondid kasvavad 15%. Kooliõpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 euroni, ehk 36%. Politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 euroni, ehk 17%.

Tulevikku ette valmistades on julgeoleku tugevdamise kõrval üks olulisema kaaluga otsuseid seotud kindlasti Eesti kõrghariduse rahastamise kasvuga, vastu võetud eelarves suunatakse 1% SKP-st teadus- ja arendustegevustesse. Kõrgharidusse lisandub 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõuseb rahastus täiendavalt 15% võrra.

Haridusvallast tuleb teinegi suure ja pikaajalise kaaluga otsus - eestikeelsele haridusele üleminek saab korraliku rahastuse ja sisulise kava. 2023. aastast panustab riik sinna iga-aastaselt 41 miljonit eurot. "Eestikeelsele haridusele üleminek on samuti üks märgiline samm õiges suunas. Minu süda on rahul. Arvestades olukorda, saab Eesti endale hea eelarve," ütles Akkermann.

2023. aasta riigieelarve kulude kogumaht on 16,8 miljardit eurot, mis on käesoleva aasta eelarvega võrreldes kasvanud 2,6 miljardit eurot. Tulude kogumahuks on 15,6 miljardit eurot, mis käimasoleva aasta eelarvega võrreldes kasvavad 2,2 miljardi euro võrra. Eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.