Valitsuse 1.6 istungi kommenteeritud päevakord

1. Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Tegemist on Riigikogust välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eesmärk on ajakohastada vangistusseadust ja lahendada praktikas tõusetunud probleeme. Eelnõuga muudetakse vangistusseaduse sätteid tehnoloogianeutraalsemaks, et soodustada üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, samuti tehakse seaduses mitmeid kinnipeetava taasühiskonnastamist soodustavaid ning vangla julgeolekut kindlustavaid muudatusi. Lisaks muudetakse teenistusõigust reguleerivaid sätteid.

Karistusseadustikus tehakse muudatus, millega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Ühtlasi täiendatakse kriminaalhooldusseadust klausliga, mille kohaselt on kriminaalhooldusaluse nõudmisel teostatud joobe tuvastamise akt positiivse tulemuse korral sundtäidetavaks täitedokumendiks. Viimaseks muudetakse täitemenetluse seadustikku selliselt, et isikuarvelt kinnipidamisi oleks võimalik teha ka vahistatute suhtes.

Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.

2. Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Seaduse eelnõu

Tegemist on Riigikogust välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamisega (TCO määrus).

Terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Meta Platforms, Twitter ja Youtube. Terroristliku veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui seda oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ja ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reeglid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks.

TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu.

Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust.

Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik.

Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.

3. Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.

Makseteenuse pakkujad on makseasutused ja e-raha asutused, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seadust ning krediidiasutused.

Makseandmete kogumine hakkab toimuma kõikides liikmesriikides. Liikmesriikide maksuhaldurid edastavad saadud andmed EL kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi CESOP, kuna üksnes EL-üleselt kogutavate makseandmete analüüsi tulemusena on võimalik efektiivselt tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses. Eelnõu on seotud EL direktiiviga, mis tuleb liikmesriikidel üle võtta ja rakendada alates 1. jaanuarist 2024. a.

4. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 30 "Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Rohelise Pärnumaa vaie, sama vaide on hiljem esitanud ka MTÜ Päästame Eesti Metsad. Vaide esitaja ei ole rahul vaidlustamisviite puudumisega, uuendusraiet ei tohi kaitsealal lubada, raie soodustab üraski levikut. Samuti ei olda rahul, et kaitsealal lubatakse taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist õuemaal. Lisaks leiab vaide esitaja, et uue kaitse-eeskirja kehtestamine ei välista mõju NATURA alale, mistõttu tuleks läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Kõige nõutu kaitseks tuleks määruse haldusakti sisu kehtivus peatada.

Keskkonnaministeerium märgib, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid olulisi õiguslikke tagajärgi. Ala väärtuslikud metsad on rangelt kaitstud, uuendusraie on lubatud ainult kindlatel tingimustel ja teatud metsa-aladel igakordse keskkonnaameti kaalutlusotsuse alusel. Üraski argument ei ole antud juhul asjakohane, kuna Panga maastikukaitseala piiranguvööndis kuusikuid ei ole (metsakorralduse kohaselt ei jää alale ühtegi kuuse enamusega eraldist). Ka männienamusega puistud jäävad valdavalt sihtkaitsevööndisse, kus ei ole metsaraie lubatud. Kaitsealal puudub õuemaa, samas leidub elamumaad, kuhu saab tulevikus õuemaa rajada, millel väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelamine oleks ebaproportsionaalne. KSH-d pole põhjust läbi viia abstraktselt, ei ilmne asjaolusid, mis seda tingiksid. Haldusakti täitmise peatamine ei teeniks vaide esitaja ega avalikkuse huve.

5. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 34 "Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Rohelise Pärnumaa vaie, sama vaide on hiljem esitanud ka MTÜ Päästame Eesti Metsad. Vaide esitajad ei ole rahul vaidlustamisviite puudumisega. Vaide esitajad leiavad, et parkides puude-põõsaste raie ning metsas teatud tingimustel uuendusraie lubamine saboteerib kaitseala eesmärke. Samuti ei olda rahul, et kaitsealal lubatakse taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist õue- ja põllumaal ning teatud tingimustel jahti. Lisaks leiab vaide esitaja, et uue kaitse-eeskirja kehtestamine ei välista mõju NATURA alale, mistõttu tuleks läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Kõige nõutu kaitseks tuleks määruse haldusakti sisu kehtivus peatada.

Keskkonnaministeerium märgib, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid olulisi õiguslikke tagajärgi. Väärtuslikud metsaalad on rangelt kaitstud, lisaks võib raie toimuda ainult keskkonnaameti loa alusel, seejuures on lage- ja veerraie keelatud, lisapiirangud kehtivad lindude pesitsusaja jm kohta. Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine põllumaal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul, õuemaal pole põhjust seda reguleerida. Jahipidamine on lubatud ainult piiranguvööndis ja teatud tingimustel. KSH-d pole põhjust läbi viia abstraktselt, ei ilmne asjaolusid, mis seda tingiksid. Haldusakti täitmise peatamine ei teeniks vaide esitaja ega avalikkuse huve.

6. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 28 "Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Rohelise Pärnumaa vaie, kus ei olda rahul vaidlustamisviite puudumise, kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamise ja suusahüppetorni kinnistule ehitamise õigusega ning sellega, et määruse andmisele eelnenud menetluses pole arvestatud kõiki MTÜ ettepanekuid. Lisaks leiab vaide esitaja, et uue kaitseeskirja kehtestamine ei välista mõju NATURA alale, mistõttu tuleks läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Kõige nõutu kaitseks tuleks määruse haldusakti sisu kehtivus peatada.

Keskkonnaministeerium märgib, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid olulisi õiguslikke tagajärgi. Ehitamise lubamine on keskkonnaameti igakordne kaalutlusotsus, mis on piiratud kaitsekorra eesmärkidega. Menetluse käigus on põhjendatud, miks pole MTÜ ettepanekuid arvestatud. KSH-d pole põhjust läbi viia abstraktselt, ei ilmne asjaolusid, mis seda tingiksid. Haldusakti täitmise peatamine ei teeniks vaide esitaja ega avalikkuse huve.

7. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 35 "Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Rohelise Pärnumaa vaie, sama vaide on hiljem esitanud ka MTÜ Päästame Eesti Metsad (tunnistavad seda oma vaides ka ise). Vaide esitajad ei ole rahul vaidlustamisviite puudumise ja sellega, et määruse andmisele eelnenud menetluses pole arvestatud looduskaitseorganisatsioonide ettepanekuid ning et kaitsealal lubatakse teatud tingimustel raiet, raie soodustab omakorda üraski levikut. Samuti ei olda rahul, et kaitsealal lubatakse taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist õue- ja põllumaal. Kõige nõutu kaitseks tuleks määruse haldusakti sisu kehtivus peatada.

Keskkonnaministeerium märgib, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid olulisi õiguslikke tagajärgi. Määrusega kehtestatud kaitsekord on metsaraie osas varasemaga võrreldes rangem, teatud osas on raie aga põhjendatud. Metsa majandamata jätmine ei ole üraski levikut takistav tegur. Piiranguvööndisse jäävad ka õue- ja põllumaad, kus kasvatatakse ilutaimi ja aiasaadusi. Seetõttu on vajalik lubada ka taimekaitsevahendite jms kasutamist. Haldusakti täitmise peatamine ei teeniks vaide esitaja ega avalikkuse huve.

8. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 33 "Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Rohelise Pärnumaa vaie, sama vaide on hiljem esitanud ka MTÜ Päästame Eesti Metsad. Vaide esitajad ei ole rahul vaidlustamisviite puudumisega. Raie lubamine saboteerib nende arvates kaitse-ala eesmärke, raie soodustab omakorda üraski levikut. Samuti ei olda rahul, et kaitsealal lubatakse taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist õue- ja põllumaal. Lisaks leitakse, et kuna menetluses pole arvestatud keskkonnaorganisatsiooni ettepanekutega, siis on kaitseala määrus õigusvastane. Kõige nõutu kaitseks tuleks määruse haldusakti sisu kehtivus peatada.

Keskkonnaministeerium märgib, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid olulisi õiguslikke tagajärgi. Raie on lubatud ainult piiratud tingimustel ja nii, et kaitsealuseid liike ei kahjustata. Metsa majandamata jätmine ei ole üraski levikut takistav tegur. Kaitsealal on väga vähe õue- ja põllumaad ning seal on põhjendatud taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise lubamine. Keskkonnaorganisatsiooni ettepanekute mittearvestamist on põhjendatud. Haldusakti täitmise peatamine ei teeniks vaide esitaja ega avalikkuse huve.

9. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 32 "Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Rohelise Pärnumaa vaie, kus ei olda rahul vaidlustamisviite puudumise ja hall-lepikutes raie lubamisega. Raie soodustab omakorda üraski levikut. Lisaks leiab vaide esitaja, et uue kaitseeskirja kehtestamine ei välista mõju NATURA alale, mistõttu tuleks läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Kõige nõutu kaitseks tuleks määruse haldusakti sisu kehtivus peatada.

Keskkonnaministeerium märgib, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid olulisi õiguslikke tagajärgi. Uue kaitse-eeskirjaga on võetud range kaitse alla täiendavalt 4000 ha metsa, väärtuslikud metsad on rangelt kaitstud. Teatud aladel (näiteks kultuurmaastike säilimiseks) on aga raie lubamine põhjendatud, kuid ka siis võib seda teha üksnes igakordse Keskkonnaameti kaalutlusotsuse aluse. KSH-d pole põhjust läbi viia abstraktselt, ei ilmne asjaolusid, mis seda tingiksid. Haldusakti täitmise peatamine ei teeniks vaide esitaja ega avalikkuse huve.

10. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 29 "Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Rohelise Pärnumaa vaie, sama vaide on hiljem esitanud ka MTÜ Päästame Eesti Metsad (tunnistavad seda oma vaides ka ise). Vaide esitajad ei ole rahul vaidlustamisviite puudumisega. Raie lubamine saboteerib nende arvates kaitse-ala eesmärke, raie soodustab omakorda üraski levikut. Samuti ei olda rahul, et kaitsealal lubatakse taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist õuemaal ning kalapüüki. Lisaks leiavad vaide esitajad, et uue kaitseeskirja kehtestamine ei välista mõju NATURA alale, mistõttu tuleks läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Kõige nõutu kaitseks tuleks määruse haldusakti sisu kehtivus peatada.

Keskkonnaministeerium märgib, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid olulisi õiguslikke tagajärgi. Väärtuslikud metsad on rangelt kaitstud. Teatud aladel (näiteks kultuurmaastike säilimiseks) on aga raie lubamine põhjendatud, kuid ka siis võib seda teha üksnes igakordse Keskkonnaameti kaalutlusotsuse aluse. Kaitseala piiranguvööndis peaaegu puuduvad kuusikud, raie lubamise põhjuseks ei tooda üraskikollete eemaldamine. Õuemaal taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise lubamine ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke, rahvuspargi territooriumil tegutsevate kalurite hulk on kaduvväike ja reservaatides on kalapüük keelatud, absoluutne kalapüügi keeld pole põhjendatud. KSH-d pole põhjust läbi viia abstraktselt, ei ilmne asjaolusid, mis seda tingiksid. Haldusakti täitmise peatamine ei teeniks vaide esitaja ega avalikkuse huve.

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust inimesele, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on toime pannud 17 väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

12. Valitsuskomisjonide tegevuse jätkamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Uue valitsuse esimesel istungil 20. aprillil sai valitsus muu hulgas ülevaate valitsuskomisjonidest. Valitsus tegi ministritele ülesandeks anda kahe kuu jooksul teada, milliste oma vastutusvaldkonna valitsuskomisjonidega tuleks jätkata. Oma seisukoha esitasid justiitsministeerium, keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja välisministeerium.

Alates valitsuse otsuse tegemisest loetakse lõppenuks üks valitsuskomisjon, mis oli ellu kutsutud koostöö arendamiseks Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga. Selle valitsuskomisjoni ülesanded lähevad üle loodavale Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöö valitsuskomisjonile. Vastava ettepaneku esitab siseminister valitsusele eraldi.

13. Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Välisministeerium esitab Eesti seisukoha Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline vabakaubandusleping Euroopa Liidu nimel. Nõukogu otsus on vajalik selleks, et Euroopa Liit saaks lepingu allkirjastada. Nõukogu otsus on plaanis vastu võtta 19. juuni 2023. aasta transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus. Lepingu allkirjastamine Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahel on plaanis 2023. aasta juunis.

14. Eesti seisukohad Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse kriminaalmenetluste üleandmise kohta, eelnõu suhtes
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjoni algatuse eesmärk on tõhustada piiriülest võitlust kuritegevusega, vältides liikmesriikides ebamõistlike paralleelsete kriminaalmenetluste läbiviimist samade faktide ja isikute suhtes. Algatusega soovitakse välistada karistamise vältimine juhtudel, kus kehtiva õigusraamistiku alusel ei ole kriminaalmenetluste üleandmine võimalik, samuti ei ole võimalik isiku väljaandmine Euroopa vahistamismääruse alusel, see ei ole võimalik mõistliku aja jooksul või on kuriteoga seonduvaid asjaolusid silmas pidades ebaproportsionaalne. Eelnõuga on välja pakutud ühtsed reeglid, et kriminaalmenetlust oleks võimalik läbi viia riigis, kus see on kõige efektiivsem ja asjakohasem ning vältida samas menetlusega seotud isikute põhiõiguste riivet menetluste üleandmise korral. Menetluste üleandmist lihtsustatakse ühtse taotluse vormi kehtestamise ning detsentraliseeritud IT-süsteemi loomisega.

Eesti toetab algatuse eesmärki tõhustada liikmesriikide vahelist koostööd kriminaalmenetluste koondamisel liikmesriiki, kus menetluse läbiviimine on õigusemõistmise huve silmas pidades kõige otstarbekam. Toetame eelnõuga väljapakutud ühtsete, kuid piisavalt paindlike menetluste üleandmise ning sellest keeldumise aluste kehtestamist. Leiame, et menetlusosalistele õiguse andmine menetluse üleandmise otsust vaidlustada ei tohi kujuneda kriminaalmenetlustele põhjendamatult koormavaks.

Kuigi määruse puhul on tegemist otsekohalduva Euroopa Liidu õigusaktiga, võib määruse eelnõu vastuvõtmisel osutuda vajalikuks kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku mõningane muutmine ja täpsustamine.

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.