Riigi õigusabi osutavate advokaatide tasumäärad saavad oodatud tõusu

Riigi õigusabi kehtivad tasud on püsinud muutumatuna alates 2019. aastast. Uute tasumäärade kehtestamisel on justiitsministeerium arvestanud advokatuuri tehtud ettepanekuid ning 2023. aasta eelarves on teenuse osutamiseks ette näinud täiendavalt 1,45 miljonit eurot.

"Mul on hea meel, et sel aastal õnnestus meil märkimisväärselt suurendada mitu aastat muutmatuna püsinud tasu riigi õigusabi teenuse eest ning tagada seeläbi teenuse parem kättesaadavus. Õigusriigi toimimiseks peab olema tagatud, et ka haavatavad sihtgrupid nagu lapsed, eakad või madala sissetulekuga inimesed saaksid oma õigusküsimuste lahendamisel kiiresti abi. Seejuures on ka oluline, et advokaatide töötasu oleks motiveeriv osutamaks kvaliteetset teenust," ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.

"Kõikides riigi õigusabi liikides tõusevad pooltunnitasud kuni 30%. Lisaks sätestatakse tasu kohtumenetluse käigus kriminaaltoimikuga tutvumise eest advokaadile, kes ei ole samas kriminaalasjas varem toimikuga tutvunud, mis on vajalik näiteks kaitsja vahetumisel. Samuti nähakse ette ka tasu kohtulahendi tutvustamise eest alaealisele ja tasu mitme kaitsealuse või esindatava korral. Ka kaitsja või esindaja sõiduki kasutamise kulude hüvitamise summat suurendatakse poole võrra," selgitas justiitsminister olulisi muudatusi.

Lisaks toonitas justiitsminister, et kuigi riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suurenemine on riigi õigusabi kättesaadavuse tagamiseks kindlasti oluline, siis lahendab see probleemid vaid osaliselt ning paralleelselt otsitakse lahendust ka teistele õigusabi süsteemi kitsaskohtadele. "Seni oleme riigi õigusabi taganud koostöös advokatuuriga, kuid juba mõnda aega napib meil advokaate, kes riigi õigusabi teenust osutavad. Seetõttu on justiitsministeeriumis loodud eraldi riiklik kriminaalõiguse stipendiumiprogramm, mis aitab suunata õigusteaduste tudengeid spetsialiseeruma kriminaalõigusele, kuna kriminaalõiguse advokaatide ebapiisav järelkasv on kõige kriitilisem," selgitas Lea Danilson-Järg.

Justiitsministeeriumis analüüsitakse ka advokatuuri kõrvale täiendavate võimaluste loomist, et katkematu teenus oleks tagatud ka juhul, kui vajadus riigi õigusabi järele peaks ootamatult suurenema või kui on vaja spetsiifiliste oskustega esindajat, näiteks lastega seotud kohtuasjades. "Üks võimalus õigusabi kättesaadavuse kindlustamiseks on riigipalgaliste õigusabi osutajate tööle võtmine ja vastavate õiguslike võimaluste loomine. Sellist lahendust kasutatakse näiteks meie naaberriigis Soomes. Ka pikalt jutuks olnud juristieksami süsteemi käivitamine aitaks riigi õigusabi osutajate põuda leevendada, sest võimaldaks teenust pakkuda lisaks advokaatidele ka teistel kontrollitud kvalifikatsiooniga juristidel," rääkis Lea Danilson-Järg.

Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul. Riigi õigusabi seisneb selles, et erinevates menetlusliikides, milles isik osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri määratud advokaat. Eesti kodanikul ja Eestis elamisloa alusel viibival isikul on õigus taotleda riigi õigusabi (sh tõlkeabi) ka tsiviilasja menetlemiseks teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, samuti pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigi õigusabi on vajalik selleks, et isiku õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta. Riigi õigusabi võidakse määrata kulude hüvitamise kohustuseta, aga võidakse ette näha ka hilisem täieliku või osalise hüvitamise kohustus.

1. veebruaril 2023 allkirjastatud määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.