Eesti reitingut toetavad endiselt tugevad institutsioonid ning tugev majandus- ja eelarvepoliitika, nagu ka kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse.

Venemaa sõda Ukraina vastu on pikale veninud ja selle arengut on raske prognoosida, agentuuri hinnangul on selle võrra tõusnud ka riskid Eesti väikesele ja avatud majandusele, mis tingisid reitingu väljavaate muutuse.

Kuigi Eestile tuleb kasuks kuulumine ELi ja euroalasse ning NATOsse, võib Eesti krediidivõimekust siiski survestada konfliktiga kaasnevate majanduslike, rahanduslike või välismõjude suurenemine - oht majanduslangusele võib olla püsivam.

Sõda on juba Eesti majandusele omad jäljed jätnud, inflatsioon jõudis oktoobris 22,5 protsendi tasemele, mis mõjutab nii majapidamiste sissetulekuid kui ettevõtete investeeringuid. Peamiste kaubanduspartnerite vähenenud nõudlus ja kitsaskohad tarneahelates vähendavad Eesti kaupade eksporti. Üleüldine ebakindlus ja rahastamisvõimaluste koomale tõmbamine vähendab ka erasektori investeeringuid.

Osaliselt leevendavad neid mõjusid agentuuri hinnangul ELi toetused, millena peaks Eestile 2021-2027 perioodil tulema 6,7 miljardit eurot. Majanduslangust aitavad leevendada ka madal töötuse määr, majapidamiste tugev säästupuhver ja toetav eelarvepoliitika.

Eesti majanduskasv peaks jõudma aastatel 2024-2025 keskmiselt 2,8 protsendi tasemele.

Eesti võlakoormuse tase kasvab tõusnud kaitsekulutuste, põgenike toetamise ja majanduse jahtumisest tuleneva võimaliku väiksema maksulaekumise tõttu 1,9 protsendini SKPst aastatel 2022-2025, kuid jääb siiski teiste arenenud riikide võlakoormuse tasemega võrreldes väga madalaks.

Agentuuri sõnul võib riigireitingu langetamist kaaluda kui realiseeruksid oodatust negatiivsemad sõja mõjud või toimuks sõja eskaleerumine, mis mõjutaks Eesti riigirahandust, kasvu ja konkurentsivõimet. Riigireitingu väljavaate tõstmiseni võib viia konflikti vaibumine ilma pikemaajaliste mõjudeta Eesti majandusele ja konkurentsivõimele.