Oma leiutise kaitsmine Euroopas muutub lihtsamaks ja soodsamaks

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul jõustatakse Eestis aastas üle 1000 Euroopa patendi. "Oma leiutisele ainuõiguse taotlemine, olgu selleks siis mõni igapäevast elu lihtsustav seade, aine või hoopis meetod, on konkurentsivõitluses üks efektiivsemaid vahendeid. See võimaldab kontrollida oma kaupade tootmist ja turustamist, kaitsta oma õigusi ning vajadusel võtta vastutusele ka patendiõiguse rikkujaid. Kaitse puudumisel saavad konkurendid kopeerida teie uusi tooteid, panustamata nende väljatöötamisse ning müües neid odavama hinnaga. See tähendab, et te jääte muuhulgas ilma ka rahast, mida oleks võinud oma leiutise pealt teenida" sõnas justiitsminister ning toonitas, et patendi kaitsmine on vajalik kõigis nendes maades, kus leiutist kavatsetakse kasutada.

Patendiameti peadirektor Margus Viheri sõnul hoiab uus süsteem taotlejale kokku nii aega kui raha, sest võimaldab edaspidi ühe avaldusega saavutada samasuguse kaitse ja õigusliku mõju kõigis süsteemiga liitunud riikides. "Patendi taotlejal ei ole vaja esitada mitmeid paralleelseid avaldusi iga riigi patendiametile, kus patenti soovitakse jõustada. Ära jääb ka kulukas ja aeganõudev tõlkimine mitmesse keelde ning patendi jõushoidmise lõivu tasumine iga riigi eest, kus patendikaitset taotletakse. Selle asemel tasutakse üks lõiv kõigi osalevate riikide eest Euroopa patendiametile. Sama summa eest, mis muidu tuleb maksta kaitse eest neljas riigis, saab ühtse patendi puhul kaitse 17 riigis," selgitas Viher.

Oluline on silmas pidada, et ühtne patendisüsteem ei asenda praegu kehtivat Euroopa patentide väljaandmise ja registreerimise protseduuri, vaid pakub taotlejale leiutiste kaitsmiseks Euroopas alternatiivi. "Euroopa patendiomanikul on nüüd võimalik valida, kas kasutada patendi jõustamiseks Euroopa patendikonventsiooni süsteemi või uut ühtse toimega patendisüsteemi. Valik sõltub äristrateegiast ja majanduslikust otstarbekusest. Kui taotlejal on näiteks plaanis kasutada patentiga antud õigusi vaid üksikutes riikides või riikides, kus uus süsteem ei kehti, siis on otstarbekas valida senine süsteem," rääkis patendiameti peadirektor.

Samaaegselt alustab tööd ka ühtne patendikohus (UPC). Patendikohus hakkab edaspidi tegelema nii ühtseid patente kui ka nn klassikalisi Euroopa patente puudutavate vaidlustega. Viimaseid käsitletakse praegu siseriiklikes kohtutes.

Ühtse patendi väljaandja on Euroopa patendiamet ning uues süsteemis osaleb 17 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Portugal, Sloveenia ja Rootsi. Tulevikus on oodata liituma veel rohkem riike.
Rohkem infot ühtse toimega Euroopa patendi kohta leiab Euroopa patendiameti (EPO) kodulehelt.