Avalike teenistujate arv kahanes mullu kriisidele vaatamata

Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul oli märksõnaks eelmisel aastal alanud täiemahuline sõda Ukrainas, mis pani meid veel tõsisemalt endi julgeolekule mõtlema ning investeerima, lisaks tuli kiirelt alustada sõjapõgenike abistamisega. "Siin tegutsesid kodanikud ja vabatahtlikud tublilt, ent suure koormus tõi see ka riigiasutustele ja omavalitsustele. Kiirelt pidi korda ajama paberid, tagama terviseabi, leidma majutuse ja pakkuma muud igakülgset abi. See tähendas lisaülesandeid, ületunde, keeruliste probleemide lahendamist ja seda sageli vaimselt rasketes oludes," märkis minister. "Mul on hea meel, et meil töötavad oma tööle pühendunud, lahendustele orienteeritud ja abivalmid teenistujad," lisas Võrklaev.

Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal kokku 27 935 inimest, mis on 489 teenistujat vähem kui aasta varem. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Haraku sõnul tingis vähenemise suuresti asutuste tööd ümberkorraldamine, samuti tugiteenuste kokku koondamine. "Sarnaselt eelmiste aastatega jätkasime ka erinevate digilahenduste kasutuselevõtuga, mis võimaldas tööd automatiseerida ja teenistujate käsitööd vähendada", selgitas Harak.

Riigi juhtimisel on sihiks suurem paindlikkus, tegevuste mõjus ja tõhus korraldamine on pidev protsess. "Meil on vaja kompetentseid teenistujaid, kel tuleb harjuda, et riigitöö on pidevas muutumises, olla ennetavalt valmis erinevates oludes töötamiseks ja kiireks väljaõppeks uutes valdkondades. Et oma ala parimaid eksperte avalike teenistujate hulka värvata, peavad riik ja omavalitsused tööandjana pakkuma kaasaegseid töötingimusi ja väärilist palka, samuti edendama paindlikku töökorraldust," märkis Harak.

Avaliku teenistuse 2022. aasta aruandega saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee/aastaraamat.

Personalistatistika olulisemad numbrid 2022:

• Avalikud teenistujad moodustavad 2,8% Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74aastased), mis on viimaste aastate lõikes püsinud sarnasel tasemel.
• Teenistujate arv 27 935, neist riigiasutustes 22 418 ning kohalike omavalitsuste asutustes 5 517 teenistujat.
• Teenistujate arv vähenes kokku 489 inimese võrra (-1,7%) tänu asutuste töö ja struktuuride ümberkorraldustele - riigi ametiasutustes jäi vähemaks 504 teenistujat (-2,2%), omavalitsusasutustesse lisandus 15 teenistujat (+0,3%).
• Kõige enam vähenes teenistujate arv Siseministeeriumi valitsemisalas (ümberstruktureerimine, Politsei- ja Piirivalveameti sisemised töökorralduse muutused), mõnevõrra kasvas arv Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonnas (tervishoiutöötajad, Sotsiaalkindlustusameti lisatööjõud sõjapõgenike jaoks).
• Personali koguvoolavus 16,4% ning vabatahtlik voolavus 10,8%. Vabatahtlik voolavus on jõudnud kriitilise piirini.

• Personaliotsingute arv kasvas 21%, toimus 5549 konkurssi, millega sooviti täita 6529 teenistuskohta. Töösuhe sõlmiti 4995 teenistujaga.
• Kõrgharidusega teenistujaid 64%. Kogu Eesti tööhõivelises elanikkonnas on kõrgharidusega töötajaid 43%.
• Keskmine kogupalk 2072 eurot (+11,9%) kuus, sh riigiasutustes 2138 eurot (+12,5%) ning omavalitsusasutustes 1821 eurot (+10,2%). Kogupalk kasvas enim (+14,7%) olulistel eriteenistujatel - politsei-, pääste-, välisteenistuse ametnikel, tegevväelastel jt.
• Keskmine avalik teenistuja on 43,8 aastane naine.
• Riigi ametiasutustes on naiste ja meeste osakaal üsna võrdne, omavalitsustes on rohkem naisi. Eriteenistujate seas on enamik nooremaealised mehed.