Ühtekuuluvuspoliitika fondide nimekirjad ja REPowerEU ettepanek kiideti heaks

Hetkel on lõppemas on 2014-2020 rahastamisperiood ning keskendutakse sellele, et kõik eelnevalt planeeritud projektid saaks ellu viidud ja eraldatud vahendid oleks kasutatud tulemuslikult. Eesti on eraldatud vahendite kasutamise tempolt tõusnud liikmesriikide võrdluses 5. kohale. Rahandusminister Annely Akkermann rääkis, et raha kasutamise kiiruse kõrval on olulisem vahendite kasutamise kvaliteet. "Oleme teatud valdkondades saavutanud tänaseks rohkem, kui algselt plaanis oli- kohati lausa mitmekordselt," sõnas Akkermann tuues välja, et ellu on viidud üle 12 000 projekti ja ligi 2000 on lõpetamisel. Planeeritust rohkem on ehitatud uusi maanteid, raudteekilomeetreid ja loodud uusi lasteaiakohti.

Paralleelselt lõppeva perioodiga on algamas uus rahastamisperiood 2021-2027, mille käigus jõuab Eestisse 3,37 miljardi jagu Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid. Perioodi rakenduskava sai Euroopa Komisjoni heakskiidu oktoobris. Täna valitsuse poolt kinnitatud kava annab detailsema pildi uue perioodi tegevustest, millest väga suur osa ehk 780 miljonit eurot suunatakse energiasäästu, taastuvenergia kasutuselevõttu ja ressursitõhusamasse ning keskkonnahoidlikumasse majandusse. Rahandusminister Akkermann tõi välja, et väga oluline eraldis on ka Eesti ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks ja digitehnoloogiate kasutuselevõtuks. "Sinna on plaanis investeerida 740 miljonit. Täna otsustatu võimaldab Euroopa Liidu toel nende oluliste valdkondade arendusega tegeleda."

Ühtekuuluvuspoliitika fondide kõrval on meil rakendamisel ka Taastekavast plaanitud reformid ja investeeringud, millele lisandub peatselt RePower kava. Käsoleva aasta mais lepiti EL tasandil kokku REPowerEU algatuses, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohepöörde hoogustamisele. Algatus viiakse ellu taastekavade kaudu, kuhu Eesti puhul lisandub 90 mln euro eest uusi investeeringuid taastuvenergia laiemaks kasutuselevõtuks ja energiakriisi lahendamise toetamiseks.

Tänase valitsuse otsusega suunatakse 31,8 miljonit eurot taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks, 20,2 miljonit eurot biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamiseks, 18 miljonit eurot taastuvenergia võrku integreerimise võimekuse täiendavaks tõstmiseks ning 20 miljonit eurot väikeelamute energiatõhususe toetusteks. Kõik need investeeringud tehakse ära juba lähiaastatel ja lõpetatakse hiljemalt 2026.a. kevadel.

"Taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks eraldatud 50 miljoniga saame parandada oma energiajulgeolekut. Kiirendame tuuleparkide rajamist ning võrguinvesteeringuid, et taastuvenergia tootmist oleks võimalik mahukamalt elektrivõrku integreerida" selgitas rahandusminister Akkermann.