Valitsuse 22.9 istungi kommenteeritud päevakord

1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusaktiga. Peamised muudatused tulenevad kahest Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest.

Muudatused puudutavad peamiselt Euroopa vahistamismääruse regulatsiooni. Eelnõuga täpsustatakse loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude sätteid, võrdustatakse Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õigused Eestis alaliselt elamisõiguse alusel elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega, täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid ning sätestatakse Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtajana 60 päeva ning loovutamise laiendamisel 30 päeva. Täpsustatakse ka loovutamisega nõustumise kohta nõusoleku küsimist ning loovutamise lainendamise ja edasi loovutamise kohta nõusoleku küsimisega seonduvat. Üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid täiendatakse humanitaarsete kaalutlustega.

Lisaks nähakse seaduses ette rakendussäte seoses kahe Euroopa Liidu nimel sõlmitud väljaandmislepinguga: Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelise üleandmismenetlust käsitlev leping ning Euroopa Liidu ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.

2. 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise aluseks on riigieelarve seadus.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu (vahendite kogumahtu muutmata) hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Muudatusettepanekud esitasid riigikontroll, riigikantselei, haridus- ja teadusministeerium, kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium ja siseministeerium.

Muudatusettepanekutega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel.

3. Kaitseväe kasutamine rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Hanno Pevkur esitab kaitseväe kasutamise otsuse eelnõud kokku üheksal missioonil.

1) Valitsus teeb riigikogule ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.

Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve.

2) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist

Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2022 oli kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.

3) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juulil 2021 väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis.

EUTM Mozambique'is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik Portugal.

Eesti oli üks esimestest riikidest, kes teatas Portugalile oma soovist panustada ning alates 16.12.2021 panustame ühe õigusnõunikuga. Eesti kaitseväelase ülesanneteks on EUTM Mozambique ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes.

4) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.

Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.

Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Aastal 2023 on kavas jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve ühe staabiallohvitseriga ning mandaadi piirmäär võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada.

5) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force - JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik - võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

6) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq - NMI) loodi 2018. aasta oktoobris. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

7) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni 285 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. NATO reageerimisjõud (NATO Response Force − NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative - NRI) alates 2021. aasta algusest. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele.

8) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning toetanud meie rolli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020-2021. Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

9) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Egiptuses, Iisraelis, Liibanonis ja Süürias

Otsuse eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020-2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.

4. Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande heakskiitmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest (valitsussektori finantsülevaade, tegevuste ülevaade ning ülevaade ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.

Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontroll leidis, et koondaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta. Riigikontroll tegi märkuse, et kaitseväe varade arvestuse korraldus ei võimalda jätkuvalt veenduda raamatupidamises kajastatud põhivara saldo õigsuses. Samuti tõi Riigikontroll välja, et Riigikogule esitatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjast ei ole aru saada, millele raha kulub. Ei ole tagatud perioodide võrreldavus, esineb aritmeetilisi vigu ja eksitavat teksti. Riigikontroll märkis, et riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel tuleb Rahandusministeeriumil analüüsida, kuidas valitsuse reservi mahu kasvutrendi jätkumine mõjutab Riigikogu rolli riigieelarve kulutuste üle otsustamisel. Riigikontroll andis auditi tulemusel soovitusi kaitseministrile varaarvestuse protsessi parandamiseks ning rahandusministrile eelarvestamise metoodika ja kontrollimeetmete väljatöötamiseks ning uue eelarveinfosüsteemi kasutuselevõtuks.

5. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu

Seadust muudetakse, et vähendada maksu- ja tolliameti ning maksukohustuslaste töö- ning halduskoormust, suurendada maksukohustuslaste registri põhimääruse õigusselgust, samuti ajakohastada andmekoosseise.

Eelnõu kohaselt luuakse uus alamregister "Maksuresidentsuse rakendus", mis võimaldab klientidel edaspidi määrata oma maksuresidentsust ning taotleda mitteresidendi registrikoodi senisest lihtsamalt ning kiiremini. Kui kehtiv õigus eeldab füüsilist kohalviibimist maksu- ja tolliameti klienditeeninduses, siis edaspidi on oma residentsust võimalik määrata elektrooniliselt.

Maksukohustuslaste registri sisenemisformaalsuste rakendusega seostuvate muudatuste eesmärgiks on efektiivsemalt realiseerida tolliseadusest tulenev ettevõtjate kohustus edastada MTA-le andmeid, millega hinnata Euroopa Liitu saabuvate kaupade ohutust. Kui seni on ettevõtjad pidanud andmete esitamiseks kasutama vananenud ning koormavaid lahendeid (näiteks tuli andmed edastada Exceli tabelis või kasutada Sharepointi), siis edaspidi on võimalik andmeid esitada oluliselt kaasaaegsemas elektroonilises lahenduses.

Põhimääruses täpsustatakse andmete säilitamise korda, ehk edaspidi hakkab kehtivate lubade ja muude sarnaste õiguste kohta käivate andmete säilitamise tähtaeg kulgema arvates nimetatud lubade/õiguste lõppemisest. Kehtiva õiguse kohaselt säilitatakse lubade ja muude kehtivate sarnaste õiguste kohta käivaid andmeid vaid fikseeritud tähtaja jooksul, näiteks 7 aastat. Seda ka siis, kui need load ja muud sarnased õigused kehtivad edasi.

Eelnõu kohaselt sätestatakse põhimääruses termini "andmesubjekt" legaaldefinitsioon. Kehtiv põhimäärus sisaldab küll terminit "andmesubjekt", aga põhimäärus ei ole seni defineerinud, mida "andmesubjekt" tähendab. Siinkohal ei saa kitsalt lähtuda isikuandmete kaitse üldmääruse terminoloogiast, sest põhimääruse tähenduses hõlmab "andmesubjekt" ka juriidilisi isikuid. Seetõttu sätestataksegi põhimäärusesse termini "andmesubjekt" legaaldefinitsioon, et tagada õigusakti ühetaolisem tõlgendamine.

Määrus jõustub üldises korras.

6. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 "Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega viiakse huvide deklaratsioonide registri põhimäärus kooskõlla korruptsioonivastase seaduse (KVS) muutmise seadusest tulenevate muudatustega ametiisikute huvide deklareerimise korralduses. Ligi 4500 ametiisikule muutub ametipalga ja muu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ning tehtud soodustuste deklareerimine lihtsamaks.

Deklarandil ei ole enam kohustust deklareerida ametikohal saadud maksustatavat tulu, kuna andmete ristkasutamisega kantakse registrisse aastatulu koondsumma vastavalt tuludeklaratsioonile.

Muudetakse deklareerimisele kuuluva soodustuse piirmäära (eelnenud aastal kehtinud kõrgemate riigiteenijate ametipalk koefitsiendiga 1.0). Tehtud soodustusi enam ei deklareerita.

Täpsustatakse kõrvaltegevuste deklareerimist - lisaks eelneva aasta kõrvaltegevusele tuleb deklareerida ka deklaratsiooni esitamise aastal toimunud kõrvaltegevus, osa kõrvaltegevuste andmeid kantakse deklaratsioonile ristkasutusena.

Praktikas tõusetunud küsimuste tõttu nähakse ette deklarandi deklareerimiskohustuse lõppemine, kui kohustuse pannud üksuse või asutuse tegevus on lõpetatud.

Praktikast tulenevalt täpsustatakse, et mitme samaaegse deklareerimiskohustuse korral peab lähtuma varem tekkinud kohustuse tähtajast ehk kalendriaasta jooksul peab esitama ühe deklaratsiooni.

Lisaks nähakse ette krediidi- või finantseerimisasutusele ja notarile ette õigus saada registrist neile seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.

7. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viljandi vallale (Viljandi vallas Pärsti külas Pärsti biotiikide kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta tema valitsemisel olev Viljandi maakonnas Viljandi vallas Pärsti külas asuv Pärsti biotiikide kinnistu (pindala 4629 m², sihtotstarve jäätmehoidla maa) Viljandi vallale. Kinnisasi on vajalik valla territooriumil veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamiseks.

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Paide linnale (Paides Paide-Viraksaare kergliiklustee L2 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta tema valitsemisel olev Paides Paide-Viraksaare kergliiklustee L2 kinnistu (pindala 21 m², sihtotstarve transpordimaa) Paide linnale. Kinnisasi on Paide linnale vajalik jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ja korrashoiu korraldamiseks.

3) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale (Harju maakonnas Rae vallas Jüri alevikus Talli tänav L4 kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Rae vallale Harju maakonnas Rae vallas Jüri alevikus asuv Talli tänav L4 kinnistu (pindala 2484 m², sihtotstarve transpordimaa). Rae vald vajab kinnistut kohaliku tee korrashoiu korraldamiseks.

8. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu täievolilisel konverentsil osalemiseks ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku kinnitada 26.09-14.10.2022 Rumeenias Bukarestis toimuval Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union, ITU) konverentsil osalemiseks valitsusdelegatsioon, mille juht on ministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk, juhi asetäitjad ministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideosakonna nõunik Arvo Rammus ning Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel. Delegatsiooni juhti (tema äraolekul asetäitjat) volitatakse esindama Eesti Vabariiki konverentsi lõppdokumentide vastuvõtmisel. Konverentsil väljatöötatud ja vastuvõetud ITU põhikirja ja konventsiooni muudatused esitatakse Riigikogule ratifitseerimiseks. Ühtlasi kiidetakse heaks Eesti seisukohad konverentsil arutusele tulevate Eesti jaoks olulisemate teemade kohta.

ITU täievoliline konverents toimub iga nelja aasta tagant.

ITU kui ÜRO eriorganisatsioon tegeleb telekommunikatsiooni reguleerimise ja standardimisega, raadiosagedusala kasutuse korraldamisega ning telekommunikatsiooni infrastruktuuride arengu koordineerimisega maailma mastaabis. Eesti Vabariik on ITU liige alates 22. aprillist 1992. a.

Eesti jaoks olulistes teemades leiame, et rahvusvaheliste lepetena peavad ITU põhikiri ja konventsioon käsitlema digitaalse ühiskonna elektroonilise side ühilduvuse ja taristu kõrgetasemelisi strateegilisi ja poliitilisi küsimusi viisil, et oleks tagatud nende paindlik kohaldamine ja asjakohasus pikas perspektiivis. Küberturvalisuse ja privaatsuse teemadesse peab ITU panustama ainult sellises ulatuses, mis puudutab koostööd ja standardimist. Eesti toetab ITU toimimise efektiivsuse suurendamist ja koostööd teiste valdkonna organisatsioonidega, et tagada infoühiskonna jätkuv areng ning vastava teabe tõhusam liikumine liikmesriikide, ITU ja sidusorganisatsioonide vahel.

Eesti on seisukohal, et interneti valitsemisega seotud küsimused ei peaks sisalduma ITU põhikirjas ja konventsioonis ning ITU peaks olema partneriks teistele sidusorganisatsioonidele vastavalt oma pädevusele. Interneti valitsemine peaks olema avatud ja tagama teabe vaba liikumise. Eesti eelistab interneti valitsemise ümberkorralduse aruteludes lahendusvariante, mis tagavad optimaalse tööjaotuse üleilmse kogukonna eri sidusrühmade vahel, aitavad kaasa interneti kui avatud ja piirideta keskkonna stabiilsele toimimisele ning väldivad võimalust, et valitsuste või muu isiku või üksuse ühepoolne sekkumine tervikliku üleilmse interneti toimimisse suureneks.

Eesti ei toeta ITU põhikirja ja konventsiooni muudatusi, mis ohustavad teenuste või võrkude neutraalsust.

Eesti leiab, et raadioseadmete üha laialdasema kasutuselevõtuga on oluline tagada nende töö häirepuhtus, mis arvestades tehnoloogia kiiret arengut nõuab, et rahvusvahelisel tasandil tõhustataks standardimist ja raadiosageduste kasutamise harmoneerimist.

Eesti leiab, et liikmemaksude alusühik peab jääma samaks ning ITU eelarve peab olema tasakaalus ja vastama täievolilise konverentsi heakskiidetud finantsplaanile.

9. "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027" kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kinnitada Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel täiendatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 ja esitada see vastavalt ühissätete määruse (EL) 2021/1060 artikli 21 lõike 1 alusel Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Nii valitsuse kui Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud rakenduskava alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2021-2027 fondide kasutamist 2029. aasta lõpuni.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias "Eesti 2035" määratletud arenguvajadused ja sihid. Struktuurivahendid jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Õiglase ülemineku fondi vahel.

Eestile eraldatakse perioodiks 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Nende kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.

Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU - kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. REACT-EU vahendid hõlmavad kiire kriisiabi toetuseid, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks.

Loe lähemalt: https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine

10. "Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027" kinnitamine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Siseministeerium esitab valitsusele kinnitamiseks ISFi rakenduskava, mida on uuendatud Euroopa Komisjoni 15. juulil 2022. a saadetud tähelepanekute alusel. Lisandunud kolm erimeetme projekti, mille tulemusel on rakenduskava eelarve võrreldes k.a aprillis esitatuga suurenenud 1,045 mln euro võrra ning korrigeeritud on tulemus- ja väljundnäitajate tasemeid.

Rakenduskava maht on nüüd 37 367 684,85 eurot (EL toetus 28 574 447,3 eurot ja kohustuslik riiklik kaasfinantseering 8 793 237,55 eurot) ning seda raha saab kasutada ISFi eesmärkide täitmiseks kuni 31. detsembrini 2029.

Rakenduskava on strateegiline raamistik, mis on aluseks ISFi tegevuste planeerimisele ja elluviimisele Eestis. Rakenduskavaga määratakse kindlaks põhimõtted vahendite kasutamiseks ning see on ühtlasi aluseks toetuse andmise tingimuste õigusaktide väljatöötamisele. Rakenduskavas on toodud peamised rahastamisprioriteedid ning näitajad, millega mõõdetakse rahastu tulemuslikkust valdkondlike poliitikate rakendamisel.

ISFi poliitikaeesmärk on kõrgel tasemel turvalisuse tagamine Euroopa Liidus, eelkõige terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamine, võitlus raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning kuriteoohvrite abi ja kaitse. ISFi rakenduskava koosneb kolmest erieesmärgist: 1) parem infovahetus Euroopa Liidu ja liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, 2) tihedam piiriülene operatiivkoostöö raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemisel, 3) parem võimekus ennetada kuritegevust ja terrorismi ning sellega võidelda.

Rakenduskava sisaldab ülevaadet peamistest väljakutsetest ISFiga seotud poliitikavaldkondades, Euroopa Liidu tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikest strateegiatest, mis hõlmavad ISFi eesmärkide sihte ja suundi. Samuti on erieesmärgi kaupa kirjeldatud riigi olukord 2021. aastal, toodud Eesti prioriteedid, mida on kavas rahastada ning seatud tegevuste väljund- ja tulemusmõõdikutele vahe- ja lõpptasemed (vastavalt 2024. ja 2029. aastaks).

ISFi rakenduskava põhineb eelkõige "Siseturvalisuse arengukaval 2020-2030" (STAK), mille koostamisel said kõik asjaomased sidusrühmad võimaluse aidata kaasa Eesti praeguste ja võimalike tulevaste siseturvalisusega seotud väljakutsete kaardistamisele lahendamisele. STAKi koostamine käis omakorda käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia "Eesti 2035" ettevalmistamisega.

ISFi spetsiifilisuse tõttu on peamisteks toetuse saajateks politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsepolitseiamet, sisekaitseakadeemia, justiitsministeerium, rahapesu andmebüroo, keskkonnaamet ning maksu- ja tolliamet.

Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse kohaselt täidab liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid ISF puhul Siseministeerium.

11. Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning kolmandate riikide vaheliste lennutranspordilepingute läbirääkimiste alustamise kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon on teinud Euroopa Liidu nõukogule ettepaneku alustada ELi ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi lennutranspordilepingute sõlmimiseks India Vabariigi, Colombia Vabariigi ja Korea Vabariigiga. Lennutranspordilepingute sõlmimise eesmärk on parandada regulatiivset keskkonda, tagada ettevõtetele võrdne konkurents, vähendada halduskoormust ja luua paremad tingimused reisijatele. Eesti toetab Euroopa Komisjonile volituste andmist läbirääkimiste pidamiseks.

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.