Valitsuse 8.12 istungi kommenteeritud päevakord

1. Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Seaduse eelnõu

2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud konkurentsiseaduse muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda konkurentsiametile järelevalvetasu. Järelevalvetasu näol on tegemist sihtotstarbelise tasuga ning selle eesmärk ei ole täiendav maksustamine. Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab konkurentsiamet, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust. Järelevalvetasu arvutamise aluseks on kehtiva seaduse järgi iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt.

Muudatusega võetakse jooksva aasta asemel arvesse eelmise aasta 15. juuli seis, mis muudab järelevalvetasu suuruse ettevõtjatele paremini prognoositavaks.

Parandus mõjutab reguleeritavate sektorite taristuettevõtjaid, keda on ligi 200.

Seadus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumine kalendriaasta jooksul pole otstarbekas, kuna tasusid arvestatakse iga kalendriaasta kohta.

2. Kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmisega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Eelnõu kohaselt on jätkuvalt võimalik õppida korraga mitmel õppekaval, kuid tasuta saab seda tulevikus üldjuhul teha vaid ühel õppekaval.

Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.

Vastavalt eelnõule pikeneb see aega, mille möödumisel on võimalik asuda uuesti ja tasuta samal kõrgharidusastmel õppima. Eelnõu ütleb, et sama kõrgharidustaseme lõpetamisest peab olema möödunud vähemalt 10 aastat.

Eelnõuga kaotatakse õigus samaaegselt mitmel õppekaval tasuta õppida ja piiratakse katkestamise järgselt tasuta õppimise võimalusi. Kõrgkoolidele antakse võimalus küsida tasu üliõpilaselt, kes on juba kaks korda samale õppeastmele immatrikuleeritud. Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses edaspidi veenduda ühe aasta jooksul. Lisaks kehtestatakse õigus nõuda õppekulude hüvitamist semestri lõpul katkestajatelt.

Kõrgkoolidele jääb õigus pakkuda põhjendatud juhtudel teistkordset õpet tasuta, näiteks suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu õpetajakoolitus ja tervishoid.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust.

Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused kõrgharidusseaduses 2024. aasta 1. augustist. Enne 2024/2025. õppeaastat kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaselt on kõrgkoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist enne 2024/2025. õppeaastat kehtinud tingimustel ja korras kuni 2027. aasta 1. augustini.

3. Muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Piret Hartman
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu peamine eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, täpsustada muuseumide rahastamise aluseid ja luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu.

Seaduse muudatusega rõhutatakse muuseumide laiemat ühiskondliku rolli ja vajadust arvestada teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

Eelnõu järgi lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise põhimõtteid, näiteks edaspidi otsustab selle väljaarvamise muuseum ise, mitte muuseumi asutaja. Samuti laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud asju üle anda - edaspidi lisaks kultuuripärandiasutustele ka asutustele, kes tegutsevad avalikes huvides.

Muuseumide rahastamisel täpsustatakse kriteeriume, näiteks riigi sihtasutusena tegutsevad muuseumid saavad tegevustoetust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, teistes omandivormides tegutsevad võivad jätkuvalt toetust taotleda.

Plaanis on luua ka uus andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta.

Andmekogu luuakse Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse registri ja Eesti rahvakultuuri keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele. Seda hakkab haldama Eesti rahvakultuuri keskus.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras. Rahvakultuuri andmekogu puudutavad sätted jõustuvad 2024. aasta 1. septembril.

4. Rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust seoses Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mis allkirjastati tänavu Helsingis 21. septembril. Kokkulepe töötati välja, et toetada Eesti ja Soome vahel inimeste vaba liikumist ning lihtsustada rahvastiku arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Tänu andmevahetusele paraneb rahvastikuregistri andmekvaliteet.

Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist.

Kui sihtriik andmeid ei edasta, võib inimese elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda välisriigi elukoha aadressi ka juhul kui inimene esitab oma uue elukoha aadressi koos vastava tõendiga. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse seaduses erisus üldiselt, see tähendab ei nimetata seaduses otseselt Soomega sõlmitud kokkulepet.

Muudatused on planeeritud jõustuma üheaegselt Eesti ja Soome valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumisega.

5. Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eesti siseminister ning Soome regionaal- ja riigihaldusminister allkirjastasid kokkuleppe Helsingis 21. septembril. Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et need oleksid omavahel kooskõlas.

Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Kokkuleppe kohaselt pole lubatud seda teha enne, kui lähteriik pole sihtriigilt vastavat teadet saanud.

Kehtivas rahvastikuregistri seaduses sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadusega vajalik erisus luuakse ja ühtlasi sätestatakse ka see, millisel juhtudel võib kokkuleppest mööda minna.

Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise kirjaliku teate saamist, millega riigid teavitavad teineteist sellest, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõpetatud.

6. Arvamuse andmised seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud 23 Riigikogu liiget, et näha ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava riigikaitsekohtu moodustamine. Tegu oleks I astme erikohtuga, mis moodustatakse rahuajal, kuid seejuures ei ole see tavaolukorras pidevalt õigusemõistmise funktsiooni täitev kohus, vaid asub tegevusse kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal.

Valitsus plaanib Riigikogule esitada mittetoetava seisukoha. Valitsus saatis Riigikogule erakorralises või sõjaseisukorras haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisusi puudutava seaduse eelnõu 24. novembril.

2) Arvamuse andmine riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga tõsta 2024.-2027. aasta l. jaanuaril pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra.

Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Enne pensionide erakorralise ettepaneku esitamist tuleb arvestada ka juba planeeritud meetmetega, mis koheselt ellu rakenduvad või on juba rakendunud ning pikaajalise kohustuse kehtestamisel ei saa jätta arvestamata riigi rahalisi võimalusi. Pensionide ajakohasena hoidmiseks indekseeritakse riiklikke pensione iga aasta aprillikuus indeksiga, mille väärtus sõltub 80% sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust ja 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust. Pensioniindeks kasvatab pensione koos palga- ja hinnatõusuga. Lähiaegade kiirem palga- ja hinnakasv toovad automaatselt kaasa senisest kiirema pensionitõusu.

Pensioniindeks on järgmisel aastal prognoosi kohaselt 1,145 ehk keskmiselt tõuseb pension 14,5%. Alates 1. jaanuarist 2023 suurendatakse pensionide baasosa ja rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro võrra. Kuna erakorraline pensionitõus toimub enne indekseerimist, indekseeritakse 2023. aastal ka erakorralist pensionitõusu.

Keskmine pension praegu on 595 eurot ja alates 1. aprillist 2023 saab see prognoosi kohaselt olema 704 eurot ehk pensionitõus on üle 100 euro. Prognooside kohaselt on 2024. aasta pensioniindeks 1,074, 2025. aasta pensioniindeks 1,049 ja 2026. aasta pensioniindeks 1,043, mis toovad kaasa jätkuva pensionide suurenemise.

Lisaks indekseerimisele suurendab 2023. aastast pensionäride sissetulekut vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse erisus, mis tagab, et keskmise vanaduspensioni suurune tulu jääb olenemata vanaduspensioniealise inimese kogutulu suurusest tulumaksuvabaks.

Pensionäride tulusid mõjutab positiivselt ka hinnatõusu leevendamise ühekordne toetus 50 eurot, mis on juba välja makstud. Samuti maksti sügisel 200-eurost üksi elava pensionäri toetust, mida makstakse ka järgnevatel aastatel. Planeeritud on suurendada represseeritutele makstavat toetust 230lt eurolt 292 euroni.

Ministeeriumid märgivad, et eelnõu seletuskirjas toodud mõjuhinnang ei ole korrektne ja seletuskirjas puudub ka viide eelnõuga kavandatud kulude katteallikatele.

7. Piiririba laiuse määramine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu on välja töötatud riigipiiri seaduse alusel. Riigipiiri seaduse kohaselt moodustab piiririba välispiiril riigipiirist, piirijõe või -oja kaldast või piiriteest sisemaa pool asuv maa-ala, kus on lubatud üksnes tegevus, mis on seotud piirimärgi ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimisega ning riigipiiri valvamise või riigipiiri ületava kommunikatsiooni remontimise ja hooldamisega. Seni kuni piiririba laiust ei ole määratud valitsuse määrusega, sätestab seadus piiririba laiuseks kuni kümme meetrit.

Piiririba kulgeb piki Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni maismaapiiri, mille pikkus on 135,6 kilomeetrit. Piiririba laiuse määramiseks kehtestatakse määrusega piiririba sisemaapoolsed pöördepunktide koordinaadid. Pöördepunkte ühendab mõtteline sirgjoon, mida mööda kulgeb piiririba sisemaapoolne külg. Piiririba laius on kõige rohkem 380 meetrit. Reeglina on kehtestatava piiririba laius 10-50 meetrit.

Piiririba laiuse muutmine on vajalik idapiiri väljaehitamiseks. Idapiiri väljaehitamine laiendab piiritaristu ulatust riigipiirist sisemaa poole ja vastavalt laieneb ka piiririba.

Määrus jõustub üldises korras.

8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2023. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamin
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu

Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suuruse kinnitamine on iga-aastane otsus, mida on vaja pensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Eelnõu kohaselt on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 4310,58 eurot ja seda rakendatakse vanaduspensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2024.

Sellel perioodil ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2023. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist, seetõttu kasutatakse kindlustusosaku suuruse leidmiseks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust. Eelnõu rakendamine ei too kaasa üldist pensionitõusu.

Arvestuslikku keskmist suurust kasutatakse uute pensionide määramisel ja ümberarvutamisel pensionäridel, kes on rakendusperioodil töötanud ning kelle eest on makstud sotsiaalmaksu. Pärast isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suuruse kinnitamist tehakse pensionäri kindlustusosaku ümberarvestus.

Näiteks, kui pensioni taotleva töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2022 makstud sotsiaalmaksu 4310,58 eurot, on tema kindlustusosak 1,0 (4310,58 : 4310,58 = 1,0). Kui pensioni taotleva töötaja eest on makstud sotsiaalmaksu 2155,29 eurot, on tema kindlustusosak 0,5 (2155,29 : 4310,58 = 0,5). 1. aprillil 2024. a arvutatakse kindlustusosakute väärtus ümber 2023. a tegeliku pensionikindlustuse osa keskmise suuruse järgi.

Valitsus peab isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitama hiljemalt kümme kalendripäeva enne uue kalendriaasta algust.

9. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt on 2023. aasta 1. jaanuarist tunnitasu alammääraks praeguse 3,86 euro asemel 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral praeguse 654 euro asemel 725 eurot.

Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga tänavu 29. septembril. Välja kujunenud tava kohaselt kehtestab valitsus üleriigilise töötasu alammäära, milles lepivad kokku sotsiaalpartnerid.

Maksu- ja tolliameti andmetel teenis 2022. aastal kaheksa kuu keskmisena töötasu alammäära 15 900 täisajaga tööle märgitud töötajat, mis moodustab 3,3 protsenti kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. 3,5 protsenti töötajatest ehk 17 250 inimest, teenis ühes kuus keskmiselt vahemikus 655 kuni 724 eurot.

Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis ja täiendava puhkuse tasud. Alammäära tõus parandab vähekindlustatud inimeste toimetulekut.

10. Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 "Tööhõiveprogramm 2021- 2023" muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Määruse eelnõu

Tööhõiveprogrammi muudatusega suurendatakse aastateks 2021-2023 ettenähtud eelarvet ning tööturuteenuste ja -toetuste mahtu järgmisel aastal maksimaalselt 70,3 miljoni euroni, kehtiva tööhõiveprogrammi mahuks oli kavandatud 51,9 miljonit eurot.

Samuti suurendatakse järgmisel aastal tööturuteenustel osalemise mahtu 142 997-lt kuni 162 660 osalemiseni aastas, stipendiumide saamise õigust andval tööturuteenusel osalemise mahtu 35 203-lt kuni 44 687 osalemiseni ning sõidu-ja majutustoetuse maksmise mahtu 84 468 osalemisest kuni 102 673 osalemiseni toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel.

Muudatused on tingitud prognoositud suuremast registreeritud töötute arvust, näiteks on arvestatud ka Ukraina sõjapõgenikega, kiirest palga- ja hinnakasvust ning Euroopa Sotsiaalfondi vahendite lõppemisest. Perioodi 2014-2020 eelarvevahenditest rahastatud töövõimereformi sihtrühmale osutatavate teenuste rahastamine liigub järk-järgult tööhõiveprogrammi.

Muudatustel ei ole otsest mõju riigieelarvele. Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kaudu.

Töötukassa nõukogu on eelnõuga kavandatud muudatused heaks kiitnud.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023.

11. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 "Kultuuriministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: kultuuriminister Piret Hartman
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu järgi tehakse vajalikud muudatused kultuuriministeeriumi põhimääruses tulenevalt UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ülesannete täitmisega kultuuriministeeriumi struktuuris.

Eelnõu peamise muudatuse kohaselt täiendatakse kultuuriministeeriumi põhiülesandeid, mille kohaselt ministeerium koordineerib suhtlust ja tegevusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) ja Eestis UNESCO teemadega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel. Eelnõuga nähakse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ette ministeeriumi struktuuriüksusena, mis seni täidab ülesandeid sihtasutusena ja asutajaõigusi teostab kultuuriministeerium.

Eelnõu järgi lähtub UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon oma tegevuses UNESCO põhikirjast ja rahvuslike komisjonide hartast, samuti muudest rahvusvahelistest lepingutest. Peamisteks UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ülesanneteks on Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine UNESCOs, UNESCO programmide, eesmärkide vahendamine Eestis ja koostöö edendamine UNESCO võrgustikes.

Eesti UNESCO liikmesriigina on vastu võtnud UNESCO põhikirja heakskiitmise seaduse, mille artikkel 7 alusel peab liikmesriik andma võimaluse oma peamistele haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud organisatsiooni tööga, eelistatavalt rahvusliku komisjoni moodustamisega.

UNESCO Eesti Rahvuslikule Komisjonile tegevuskuludeks vajalikud vahendid nähakse ette kultuuriministeeriumi eelarves.

Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril, kuna sellest kuupäevast lõpetatakse UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni tegevus sihtasutusena.

12. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2023. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus kehtestab 2023. aastaks õppekoha tegevuskulu piirmääraks 99 eurot ühe kuu kohta. 2022. aastal oli vastav piirmäär 96 eurot. Piirsumma suurenemist 3 euro võrra on mõjutanud arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude, eelkõige tööjõukulude ja majanduskulude, kasv.

Õppekoha tegevuskulu piirmäär on arvestuslik keskmine õppekoha kulu, mille katmisega kohaliku omavalitsuse üksus saab arvestada juhul, kui teise kohaliku omavalitsuse üksuse õpilane käib tema territooriumil asuvas koolis. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad tegevuskulude katmiseks kokkuleppel lähtuda omavahelisel arveldamisel ka valitsuse kehtestatavast piirmäärast erinevas määras.

Piirmäära arvutamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Tegevuskulu hulka ei arvata riigieelarve tasandusfondi toetuste arvelt kaetavaid kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid, põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid. Piirmäära iga-aastane kehtestamine on ette nähtud põhjusel, et õppekoha maksumus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on erinev.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023.

13. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus kehtestab 1. jaanuarist 2023. a põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1749 eurot kuus. Kehtiv õpetaja töötasu alammäär on 1412 eurot kuus.

Eelnõu järgi tuleb täiskohaga töötavale üldhariduskooli õpetajale tagada 2023. aasta 1. jaanuarist tööandja poolt töötasu vähemalt määruses sätestatud õpetaja töötasu alammääras. 2023. aasta riigieelarvesse planeeritud vahendid võimaldavad üldhariduskoolide pidajatel maksta täistööajaga töötavale õpetajale brutokuupalgaks keskmiselt 2048 eurot.

Eestis on 521 üldhariduskooli ja 2022. aasta oktoobri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 14 108.

Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

14. Toetusfondi lisavahendite jaotus 2022. aasta IV kvartalis
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks 3,85 miljonit eurot ning rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks 48 tuhat eurot. Vastavad vahendid on ette nähtud 2022. aasta riigieelarve seaduses toetusfondi hulgas.

Toimetulekutoetuste maksmiseks antakse täiendavalt 3,65 miljonit eurot 43-le kohaliku omavalitsuse üksusele. Toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse maksmiseks kulus 2022. aasta esimese kümne kuuga 31,1 miljonit eurot, mis on 2,3 korda rohkem kui 2021. aasta samal perioodil. Taotluste arv hakkas kasvama märtsist ning aprillist oli taotlejaid juba 2 korda rohkem kui veebruaris. Taotlejate arv kasvas eelmise aasta 5 tuhandelt perelt 2022. aasta aprilliks üle 10 tuhande ning samal tasemel oli see ka oktoobris. Toetuse saajate kiire kasv on tingitud Ukraina sõjapõgenikest. Juunist hakkas mõju avaldama ka 2022. aasta riigi lisaeelarvega määratud toimetulekupiiri tõus 150 eurolt 200 eurole. Lisaks hüvitatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele kohalikele omavalitsustele taotluste arvu kasvuga seotud menetlemise kulud mahus 0,2 miljonit eurot. Toimetulekutoetuse vahendite jääki jääb 6,2 miljonit eurot.

Ukraina sõjapõgenikele andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise ja sisestamise ning perekonnaseisudokumentide andmehõivekannete tegemise kulud hüvitatakse omavalitsustele osaliselt 2022. aastal. Hüvitist makstakse kahes jaos, kus esimesel jaotamisel võeti aluseks 2022. a veebruarist kuni juuni lõpuni tehtud toimingute arvu ning käesoleval ehk teisel jaotamisel 2022. a juulist kuni oktoobri lõpuni tehtud toimingute arvu. Selle kohaselt kujuneks hüvitamise vajalikuks mahuks 136 tuhat eurot. Eelnõu kohaselt makstakse tehtud toimingute eest kohalikele omavalitsustele välja kogu alles jäänud jääk 48 tuhat eurot ning puudujääva osa hüvitamiseks esitab rahandusministeerium valitsusele reservitaotluse. Ukraina sõjapõgenikega seotud 2022. a novembris ja detsembris tehtud toimingud hüvitatakse 2023. aastal.

Korraldus jõustub üldises korras.

15. Raha eraldamine Kultuuriministeeriumile Lootsi tänava keskaegse laevavraki konserveerimise ja Lennusadamasse ajutise konserveerimishalli rajamise kulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 510 500 eurot, et katta Lootsi tänava keskaegse laevavraki konserveerimise ja Lennusadamasse ajutise, umbes 450 m2 suuruse konserveerimishalli rajamise kulud.

Muinsuskaitseameti, Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna ja muuseumi ekspertide hinnangul on u 14. sajandist pärit laevavrakk koos leidudega merendusajaloo seisukohast ülimalt väärtuslik. Tegemist on kogu Euroopa keskaegse meresõidu seisukohalt olulise leiuga, mis kuulub suurimate sellest perioodist leitud vrakkide hulka. Lisaks museaalsele väärtusele, on Lootsi vrakk asendamatu arheoloogiline ajalooallikas, näiteks keskaegse laevaehituse ning merekaubanduse osas. Vraki kogukaal on ligi 100 tonni.

16. Ametnikueetika nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: riigihalduse minister Riina Solman
Tüüp: Korralduse eelnõu

Seoses ametnikueetika nõukogu kolmanda koosseisu volituste lõppemisega kinnitatakse nõukogu neljas koosseis.

Eetikanõukogu uus esimees on Külli Taro. Vanast koosseisust jätkavad Heiki Sibul, Jüri Mölder, Airi Mikli ja Heddi Lutterus ning uued liikmed on Aive Pevkur, Mariann Märtsin, Ulla Saar ja Kaur Kajak.

Eetikanõukogu põhineb avaliku teenistuse eneseregulatsioonil ja seetõttu moodustavad selle koosseisu enamuse teenistuses olevad ametnikud ja kolm kuni neli mitteametnikust eksperti.

17. Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse kuueks aastaks riigi teaduspreemiate komisjoni koosseis. Eelnõu järgi kuulub riigi teaduspreemiate komisjoni koos esimehega seitseteist liiget ja vastava komisjoni senisest koosseisust pooled liikmed jätkavad. Uute liikmete osas on teinud ettepaneku Eesti Teaduste Akadeemia president.

Riigi teaduspreemiate komisjonis on vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele vähemalt kaksteist teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlast. Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president ja aseesimees on Eesti Teaduste Akadeemia üks asepresidentidest või akadeemik, kelle nimetab Eesti Teaduste Akadeemia president. Riigi teaduspreemiad määrab igal aastal valitsus, kuid riigi teaduspreemiate määramise ettepanekuid arutab ja teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon.

Korraldus jõustub üldises korras.

18. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2022. a määruse nr 98 "Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri" osaliselt kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivuse osaliselt peatamise nõudes
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Roheline Pärnumaa esitas vaide tunnistada osaliselt kehtetuks valitsuse 20. oktoobri määruse Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohta.

Vaide esitaja taotleb määruse osaliseks kehtetuks tunnistamist ja kehtivuse peatamist - osas, milles määrus lubab uuendusraiet. Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku jätta vaie rahuldamata.

Ministeerium märgib, et teatud ulatuses raie lubamine on kaitse eeskirjas põhjendatud, raiete lubamise või mittelubamise otsustab seejuures kaitseala valitseja. Piiratud ulatuses raie ei kahjusta otseselt kaitseala eesmärke, mis on põhiliselt Kellavere mäe kui jääaja moodustise ja olemasolevate maastike säilitamine.

19. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 2022. a määruse nr 97 "Lihula looduskaitseala kaitse-eeskiri" kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu

MTÜ Roheline Pärnumaa esitas vaide tunnistada kehtetuks valitsuse 7. oktoobri määruse Lihula looduskaitseala kaitse eeskirja kohta.

Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku jätta vaie rahuldamata.

Vaide esitaja leiab, et kaitse eeskirja menetluses on jäetud tegemata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seda kohustust näeb vaide esitaja eeskätt looduskaitseala sihtkaitsevööndis lubatud tegevuste korral, nagu maaparandussüsteemide rekonstrueerimine või hoiutööd, jahipidamine ning raied metsakaitseekspertiisi aktide alusel.

Keskkonnaministeeriumi arvates need tegevused kaitse-eeskirjas sätestatud kujul Natura väärtusi ei kahjusta. Vaide esitaja ei ole toonud ühtegi faktilist asjaolu, mis tõendaks olulise mõju tekkimise võimalust. Ministeerium teeb valitsusele ettepaneku jätta vaie rahuldamata.

20. Eesti kodakondsuse andmine (36 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras 36 inimesele. Siseministeerium on seisukohal, et taotlejad vastavad kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberkerksuse määruse kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Küberkerksuse määrusega soovitakse suurendada veebi ühenduvate toodete küberturvalisust terve nende elutsükli vältel ning võimaldada tarbijatel hõlpsamini teha küberturvalisust arvestavaid valikuid. Nii astutakse vastusamm ühe sagenevatele küberrünnakutele, mis võivad põhjustada olulisi häireid majandustegevuses ja ühiskonnaelus või muutuda isegi eluohtlikuks.

Digielementidega toodete turule laskmiseks kehtestatakse tingimused, samuti küberturvalisuse nõuded nende toodete projekteerimiseks, arendamiseks ja tootmiseks. Lisanduvad nõuded tootjatele digielementidega toodete hooldamiseks ja haavatavuste käitlemiseks toodete elutsükli vältel. Nähakse ette ka turujärelevalvesüsteem.

Eesti toetab määrust, kuid leiab, et selle rakendusala vajaks mõningast täpsustamist, seda näiteks avatud koodiga tarkvara ning sellise tarkvara, mis tehakse kättesaadavaks teenusena, suhtes. Samuti leiab Eesti, et määrus praeguses versioonis jätab komisjonile liiga palju volitusi delegeeritud aktide kehtestamiseks olulistes küsimustes, mis puudutavad toodete riskitaset ja sellest tulenevaid kohustusi tootjatele. Tootjatele kohustuste kehtestamisel ei ole piisavalt arvestatud väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusega määruse nõuete järgimisel.

2) Eesti seisukohad ühtse loa direktiivi ja pikaajaliste elanike direktiivi muutmise eelnõude kohta
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjoni algatuste eesmärk on soodustada Euroopa Liidu konkurentsivõime säilitamiseks vajaliku tööjõu saabumist ja juba Euroopa Liidus viibivate kolmandate riikide töötajate Euroopa Liidu sisest liikuvust.

Ühtse loa direktiivi muudatusettepanekuga: muudetakse elamisloa taotlemise protsess paindlikumaks, võimaldades taotleda elamisluba liikmesriigis kohapeal, kui on olemas seaduslik alus riigis viibimiseks; võimaldatakse välismaalasel vahetada elamisloa kehtivusaja jooksul tööandjat ja olla kuni kolm kuud töötu; täiendatakse direktiivi seadusliku töötamise järelevalve ja välismaalaste õiguste kaitse osas.

Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa direktiivi muudatusettepanekuga: võimaldatakse pikaajalise elaniku järeltulijal, kes on liikmesriigis sündinud või lapsendatud, taotleda pikaajalise elaniku elamisluba; muudetakse paindlikumaks pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist, võimaldades summeerida Euroopa Liidu liikmesriikides elamise perioode. Samuti muudetakse paindlikumaks elamisloa säilitamise tingimusi st lubatakse Euroopa Liidust pikemalt eemal viibida (praeguse 12 järjestikuse kuu asemel 24 kuud); vähendatakse Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa valdajale teises liikmesriigis pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutavat elamise aega viielt aastalt kolmele aastale.

Eesti saab ühtse loa direktiivi muudatusi üldjoontes toetada. Eesti juba võimaldab taotleda elamisluba riigis kohapeal, kui on olemas seaduslik alus riigis viibimiseks. Direktiivi muudatusettepanekute rakendamine ei mõjuta oluliselt olemasolevat õiguslikku raamistikku ja välismaalased saavad Eestisse elama asuda ainult sellisel juhul, kui neil on olemas konkreetne eesmärk, tööandja ja töökoht ning vajadusel Eesti Töötukassa eelnev luba täita ametikoht välismaalasega. Säilivad kõik olemasolevad võimalused vajadusel välismaalaste riiki saabumist piirata, samuti ei muudeta liikmesriikide õigust kehtestada välismaalasele töötamisele nt minimaalse töötasu nõuet. Direktiivi ettepanekus toodud õigus olla töötu kolm kuud ning peretoetuste maksmise laiendamine viisa alusel üle kuue kuu töötavatele välismaalastele võib samas suurendada koormust Eesti sotsiaalsüsteemile.

Pikaajalise elaniku direktiivi puhul Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamise ning elamisloa säilitamise tingimuste lihtsustamist Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute ulatuses. Summeerides teistes liikmesriikides elatud aega ja kohustades elama ainult kaks aastat riigis, kus välismaalane taotleb elamisluba, jääb riigis elamise aeg liiga lühikeseks, et piisavalt integreeruda. Euroopa Liidust äraoleku perioodi pikendamine seniselt 12 kuult 24 järjestikuse kuuni on samuti vastuolus elamisloa andmise põhimõttega, kuna elamisluba antakse riigis tegelikult elamiseks. Eesti toetab pikaajalise elaniku elamisloa andmist riigis sündinud või adopteeritud lapsele, kui vanemal on samas liikmesriigis pikaajalise elaniku elamisluba.

Eesti väljastas aastatel 2017-2021 keskmiselt aastas 8400 tähtajalist elamisluba ja 1080 pikaajalise elaniku elamisluba. Kokku on seisuga 01.11.2022 Eestis kehtivaid tähtajalisi elamislube 39 000 ja kehtivaid pikaajalise elaniku elamislube 136 112 välismaalasel.

22. Eesti seisukohad Euroopa Liidu nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 11. ja 12. detsembri 2022. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas, maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Nõukogu istungil kinnitatakse Euroopa Liidu 2023. aasta kalapüügivõimalused liidu vetes ja kalapüügivõimalused liidu laevadele väljaspool liitu asuvates vetes ning 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (seletuskirja lisas). Samuti kinnitatakse 2023. aasta Musta ja Vahemere kalapüügivõimalused. Eelnõuga määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates ELi-välistes vetes, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused. Selle alusel kehtestatakse Eesti kaugpüügi võimalused Loode- ja Kirde-Atlandil. Kokku püüavad nendel aladel 6 Eesti kalalaeva.

Eesti toetab poliitilise kokkuleppe saavutamist. Kirde-Atlandi ja Gröönimaa vetega seoses soovime, et EL krevetikvoot Ida-Gröönimaa vetes eelmise aastaga võrreldes oluliselt ei langeks, samuti, et Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes süvalesta kaaspüügikvoot püsiks eelmise aastaga sarnasel tasemel. Sellisel juhul saab Eesti kaugpüük jätkuda sarnaselt senisele.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 12. detsembri 2022. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

12. detsembril 2022. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Brüsselis, kus põhiteemadena tulevad aruteluks Vene agressioon Ukrainas ja Iraan. Päevakajaliste punktidena on planeeritud Moldova, EL-i lõunanaabrus, inimõigused, Euroopa Rahurahastu jätkusuutlikkus, Tuneesia ja globaalne hõlmamistegevus seoses Vene sõjaga.

Valitsusele esitatakse ettepanekud Eesti seisukohtadeks Vene agressiooni, Iraani ja piiravate meetmete kohta.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 13. detsembri 2022. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

13. detsembri 2022. a Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungi päevakorras on poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu; 15.-16. detsembri Euroopa Ülemkogu ettevalmistus; ELi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi järeldused; iga-aastase õigusriigi dialoogi riigipõhine arutelu; ELi seadusandlik programm 2023-2024; Euroopa poolaasta 2023; Euroopa tuleviku konverentsi tagasisideürituse järelkaja.

Välisministeerium esitab seisukohad poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva määruse eelnõu kohta, mille osas on üldasjade nõukogu istungil kavas leppida kokku lähenemisviis. Eesti jääb hääletusel erapooletuks, leiame, et see vajab täiendavat arutelu.

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.