Riik hakkab hindama välisinvesteeringute usaldusväärsust

Seadus puudutab välisinvesteeringuid, mis on seotud riigi toimimiseks oluliste valdkondade (energeetika, transport, side jt) või ettevõtjatega, nt elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega äriühingud, meediaettevõtjad, riigi tegevusvarude haldajad ja transporditaristuettevõtjad. Välisinvestori puhul arvestatakse muu hulgas, kas investorit kontrollib kolmanda riigi riigiasutus või ta on seotud julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul edendavad välisinvesteeringud Eesti majanduse konkurentsivõimet, suurendavad innovatsiooni, tootlikkust, loovad uusi töökohti ja toovad sisse uut oskusteavet ja tehnoloogialahendusi. "Värsked andmed näitavad, et möödunud aastal toodi Eestisse rekordilise 351 miljoni euro eest välisinvesteeringuid, mis näitab, et huvi Eestisse investeerida on väga suur. Selle käigus peame aga tagama, et kolmandatest riikidest pärit investeeringud oleksid usaldusväärsed ja ei seaks ohtu meie elutähtsate teenuste toimimist või majandusjulgeolekut," rõhutas Järvan. Ministri sõnul luuakse selle sammuga selgem ja läbipaistvam investeerimis- ja ettevõtluskeskkond.

Sarnane hindamisprotsess on näiteks Saksamaal, Soomes ja Lätis toiminud juba aastaid ning sarnaselt Eestiga on välisinvesteeringute kontrolli meetmeid asunud rakendama enamik Euroopa Liidu riike.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et seaduse puhul on lisaks majanduse edendamisele oluline välja tuua ka julgeoleku ja järelevalve aspektid. Uus seadus näeb siseministri sõnutsi muu hulgas kolmandatest riikidest pärinevate investeeringute puhul ette tõhusama kontroll- ja järelevalve mehhanismi, mis annab riigile parema ülevaate kolmandatest riikidest pärinevate investeeringute ja finantsvahendite taustast. "Tähelepanu tuleb pöörata välisinvesteeringutele, mis võivad kujutada potentsiaalset ohtu strateegilisele varale, olulisele taristule ja tarneahelale. Seaduse rakendamisel on oluline roll Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatel asutustel, mille võimekust tuleb riigil järjekindlalt arendada, et nad saaksid kõnealuseid riske sisalduvaid välisinvesteeringuid tuvastada ja tõkestada," selgitas Läänemets.

Seadusega kehtestatakse eelnimetatud valdkondades välisinvesteeringutele loakohustus, samuti nähakse ette meetmed investeeringuga kaasneda võivate soovimatute mõjude ärahoidmiseks. Hinnatakse kolmandatest riikidest pärit isikute või nende kontrollitavate investorite tehinguid, millega omandatakse otsene või kaudne oluline osalus ehk vähemalt 10 protsenti hääleõigusest sihtettevõtjas, saavutatakse otsene või kaudne kontroll sihtettevõtja üle või omandatakse sihtettevõtja osa (ettevõte või vara).

Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste, seal hulgas julgeolekuasutuste esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.

Seadus jõustub 1.septombril 2023.