Justiitsministeerium tegi ettepanekuid prokuratuuri töö paremaks korraldamiseks

"Teenistuslik järelevalve oli hea võimalus vaadata prokuratuuri juhtimisse põhjalikumalt sisse ja leida üles kohad, mis vajavad suuremat tähelepanu. Tänan prokuratuuri töötajaid, kes võtsid järelevalvet kui võimalust ja tegid selle käigus ministeeriumiga konstruktiivset koostööd. Kõige olulisemana tuli välja see, et ministeerium ja prokuratuur peavad koos töötama selleks, et riigi kriminaalpoliitilised eesmärgid oleks selgelt seatud ja täidetud, prokuratuuri töö tulemuslik ja selgelt juhitud," ütles justiitsminister Madis Timpson.

Aruanne toob näiteks välja, et edaspidi peaks justiitsminister seadma selgemad suunised aruandluseks ja seda sagedamini kui kord aastas, et tagada regulaarne ülevaade prokuratuuri arengutest ning töö tulemustest. Aruanne tõi positiivsena välja, et prokuratuuri tehtud sammud andmeanalüüsi ja kvaliteedijuhtimise tugevdamisel on tervitatavad. On väga oluline, et prokuratuuri juhtimine põhineks andmetel selleks, et teha otsuseid, mis töötab ja mis mitte. Andmeanalüüsi põhjal tuleb tööpraktikat vajadusel muuta.

"Prokuratuuris on viimastel aastatel tehtud ühiskonna ootustele vastamiseks muutusi ja arendusi nagu näiteks uue ringkonna loomine majandus- ja korruptsioonikuritegudele keskendumiseks. Asutuse juhtimiseks on olemas protsessid, kuid mingites olukordades ei tööta need piisavalt hästi. Seetõttu pakub ministeerium välja lahendusi, et olukorda parandada," lausus üks järelevalvekomisjoni liikmetest, kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva.

Justiitsministeerium rõhutas aruandes, et riigi peaprokuröri seatud prioriteedid kriminaalasjade menetlemisele tuleb regulaarselt üle vaadata. "Oluline on see, et ühiskond tunneks ennast turvaliselt. Õigusriigis peab tegelema ka nende juhtumitega, mille prioriteetsus on küll madalam, kuid kus asjaolud on selged ja toimepanija teada. Samal ajal peab olema julgust lõpetada ära need menetlused, millel selgelt pole perspektiivi. Otsuseid tuleb menetlusosalistele ja avalikkusele arusaadavalt selgitada," ütles Laidi Surva.

Aruanne tõi positiivsena esile seda, et prokuratuuris on järjest rohkem hakatud kasutama meeskonnatööd: mahukamaid ja keerukamaid kriminaalasju määratakse menetlema mitu prokuröri ja eriti keeruliste juhtumite puhul aitab prokuröre ka konsultant. See tõstab töö kvaliteeti, aitab leevendada töökoormust ja hoiab kriminaalasja menetluse käimas ka siis, kui üks prokurör näiteks haigestuma peaks. Meeskonnatöö väärtust on juba näha olnud ning majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri loomine aitab seda head praktikat laiemalt kasutusele võtta. Samuti väärib ära märkimist tähelepanu pööramine läbipõlemise ennetamisele.

"Menetluste kiiruse ning kvaliteedi tõstmisele aitab kaasa ka prokuratuuri kui organisatsiooni vastutuse suurenemine võrreldes prokuröri individuaalse vastutusega, mille osas meeskonnatöö on hea näide," rõhutas justiitsminister Timpson.

Samuti tegi ministeerium ettepanekuid riigi peaprokuröri ning prokuröride ametisse nimetamise protseduuride läbipaistvamaks muutmiseks ning prokuratuuri avaliku kommunikatsiooni osas.

Teenistusliku järelevalve komisjoni kuulusid justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva, karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur, vanglate asekantsler Rait Kuuse ja õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.

Komisjon analüüsis prokuratuuri juhtimisega seoses tehtud otsuseid perioodil 1.01.2023-1.03.2024. Aruandega saab täismahus tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel avaneb uues vahekaardis.

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.